Fidži, 10.08-20.08

- June 17, 2026

Pühapäeva 10. augusti hommikul siseneme Fidžil Savusavus Nawi Island Marinasse. See on 2024. aastal avatud nii värske sadam, et pole kaartide peale veel kantud ;) Sadamabasseini jaoks on auk maasse kaevatud, nii oleme praegu Navionicsi kaardi järgi laevaga maa peal. Kohale jõuame kell 10, kuna on pühapäev, siis pidavat vormistamine aega võtma 3-4 tundi. Meid juhatatakse ootekai külge ja umbes nii kaua aega lähebki, kokku külastab jahti neli ametnikku, tervise, bioturvalisuse, immigratsiooni ja tolli oma. USA dollareid nad vastu ei võta, seega peab kohalikus rahas erinevaid makse eri kohtades tööpäeval tasuma minema (tobe tõmblemine). Biosecurity ametnik pitseerib meie mee ja sealiha ära, neid ei tohi maale viia ega ka siinoleku ajal ise tarbida. Kuigi aeganõudev, on sissekirjutamine suht lihtne, saame lõunaks end Nawi sadama saare peale kaisse. Me pole sillas olnud Tahitist saadik, seega täielik luksus. Kõik on siin uus ja viisakas, erinevad restoranid ja baarid, suur baariletiga bassein. Enneolematult ägedad tualettruumid, avarad boksid eraldatud WC ja dušši osaga ning troopiliste taimede nurgaga, osalt katuse all ja osalt välisruumis. Maale saab sadama saarelt väikese praamiga. Täna me linna ei lähe, naudime sadama mõnusid. Lõunastame siinses Itaalia restoranis, vahepeal tšillime bassein(baar)is ning õhtul mekime Mehhiko resto sööke. Laua kõrval haljasalal jahivad meie poolt kohalemeelitatud sääski matsakad kärnkonnad.

Loojangud merel ei väsi meid köitmast

Meie cayenne pipar annab head saaki

Fidži, siit me tuleme!

Nawi Island. Veel hiljuti oli nende purjekate all maa, nüüd on siia kaevatud sadamabassein

Merekaardi järgi on laevad maa peal

Ametnike külaskäik toimub ootekais

Mesi ja sealiha saavad pitseeritud, neid ei tohi Fidžil avada

Avarad rohelised tualettruumid

Ujumisbassein ja sadamabassein BREEZE-ga

Sadama Mehhiko resto

Kuum paneeritud jäätisepall

Kärnkonnad istuvad meie laua kõrval sääskede ootel

Esmaspäeva ennelõuna teeme vajalikke toimetusi Fidži põhjapoolsema saare Vanua Levu ühes suuremas linnas Savusavus. Otsime taga erinevaid ametkondi, kuhu oma raha jätta. Kokku küsitakse purjekaga riigis viibimise eest erinevaid makse 158 euro jagu. Elu käib siin kiiremas tempos kui eelmistes saareriikides, jagub sagimist ja kirevaid silte. Nahavärv on veidi tumedam ning inimesed on sõbralikud ja tervitus "Bula" kõlab pea kõigi suust, keda näeme. Poed on Hiina ninnu-nännut täis ja valik igas poes on seinast seina, müüakse kõike. Nagu Kadaka turg, samast poest on võimalik kogu olulist provianti saada. Samas spetsiifilist ja kvaliteetset toodet otsida mõtet pole. Turul on olemas korralik värske kraami valik, kimpudes müüakse ka kava juurikaid. Täna rendime endale paariks päevaks Toyota Fortuneri ning sõidame linnalähedasse randa Split Rocki juurde snorkeldama. Vesi pole kõige selgem, kuid kooslus on huvitav. Näeme erkrohelisi sambla moodi ja pehmeid kuuseoksa kujulisi koralle, lühikarvalisi anemoone, mureeni, barrakuudat ja tuulehauge. Siis sõidame piki lõunarannikut, vaatame rannikumerest kerkivaid iseloomulikke rihvinukke, millel kasvab nii kruvipuid kui kookospalme. Peatume kauni vaatega Koro Sun Resordis, kus naudime kokteile ning siis tagasi linnas sööme ühes väikeses kohalikus urkas õhtust. Parim on Fidži traditsiooniline toit „kokoda“, toorelt sidrunis ja kookoses marineeritud kala, mis on maitsestatud sibula, kurgi ja maitseainetega. Ülimaitsev ceviche! Seni üks parimaid, sarnast kalatoitu oleme saanud eri saartel mitmel viimasel kuul.

Praamisadam, kuhu meie sadamast sõidetakse

Tahavaate peeglite lahendus

Põnevaid reklaamsilte

Turul müüakse ka kimpudesse seatud kava juurikaid

Põnev rahaühik - seitse

Koolilapsed on vormiriietes

Matšeetega teeääres jalutamine on väga tavaline

Maakohtades on enamus maju kanajalgadel

Matmispaik

Tüüpilised rihvijäänused palmidega

Naudime kokteile Koro Sun Resordis

Kokteili kõrvale laulab meile andunult mainakuldnokk, Acridotheres tristis

Ja ta loojub taas

Järgmisel päeval sõidame sisemaale, külastame Vuadomo küla, kuhu viime andamiks turult hangitud kava juurika kimbu. Kõik külarahvas on täna kokku tulnud, kuna on arstipäev. Arst käib siin riigi toel külas iga 3 kuu tagant. Meid kutsutakse külamajja sisse, istume koos rahvaga põrandale ning saame külavanema õnnistuse. Toodud kava läheb kohe kasutusse, juurikad tambitakse puruks, leotatakse külmas vees, väänatakse ning söelutakse. Ka Olavi paneb kava joogi valmimisele käe külge. Valminud jooki proovime me kõik, külavanem koos meiega. Teised külamehed jälgivad meid põnevusega. Jook tuimestab suu ja toob rahuliku meeldiva oleku. Siiski osad meist suurt midagi aru ei saa, kuna joogikogusega sai end tagasi hoitud. Toodud kava andami eest saame ka loa kohalikku püha koske külastada. Koseni viiv Muanivatu traili loodusrada on väga ilus, teerada on palistatud kaunite taimedega, sh imeliste orhideedega. Kose all on mõnus kosutavas jahedas magevees ujuda. See ei jää meie tänaseks ainsaks ujumiseks. Kümmekond kilomeetrit eemal peatume Mbangata kandis soojade mudaveeaukude juures, mille asukoha kohta olime külast juhised saanud. Koht on tähistamata ja teele ei paista. Ega seda metsa vahelt muidu üles ei leiakski, aga märkame teeääres saunalinadega kohalikke. Tõeline mudamülgas, ei kutsu sisse kargama. Kui rahvas poleks just siit tulnud, ega siis mudaauku ei roniks. Imestame, et sellisest mülkast saab puhtana välja tulla. Aga sees on mõnus, saab soojas vees olevatel palkidel lesiskleda ning välja tuleme tõesti täiesti puhta ja pehme nahaga. Tagasiteel Savusavusse naudime vaadet teeäärses Urata Lookout Cafes kookide, smuuti ja cappuccinoga, siit paistab ka Nawi Island kätte. Üks projekt on meil täna veel ees. Linna keskel Nakama keevaveeallikate juures on kõigi jaoks avatud piknikuala. Siia on kujundatud toidu keetmiseks sobivad lohud, kuhu maa seest pidevalt kuuma vett peale voolab ning seatud istumiseks mõnusad puidust lauad. Veetemperatuur on 96 kraadi, viskad toored munad sisse, ootad ca 6 minutit ja maitseb soolaga väga hea. Kohalikud käivad siin ka suuri toite valmistamas. Samuti istuvad nad lohkude veerel ja aurutavad oma nahka, hooldavad seda nii. Õhtul viime sadama Itaalia restosse teiste laevalippude juurde ka oma Breeze lipu, päeva lõpetame basseini baaris.

Sõidame sisemaale

Külamajas seatakse meid koos rahvaga põrandale istuma ja saame külavanema õnnistuse.
Mustas kleidis näitsik on meie vastuvõtul põhiline aktivist.

Täna on külas arstipäev, siin on kontrollis külavanem

Olavi tambib kava juurikat

Kõik väärtuslik tuleb välja väänata

Proovime kavat kõik, võtab suu tuimaks

Koseni viib kuum ja kaunis Muanivatu loodusrada

Raja ääres õitseb imelisi orhideesid

Otsi pildilt Riina!

Ka maantee ääres õitseb palju orhideesid

Kookospalmide alused karjamaad

Teevalvur

Suplus soojas mudaaugus

Urata Lookout Cafes toiduootel

Vaated on nauditavad

Nakama keevaveeallikatel on kujundatud toiduvalmistamise kohad

Meie keedame siin mune

Ja kohalikud võtavad naha hoolduseks auruvanne

Üks Breeze lipp rändab Nawi Islandi Itaalia restorani

13. augustil on meil päevane tripp Vanua Levu saare idatippu Viani Bayle, kuhu on ligi poolteist tundi sõitu mööda Hibiscus Highway’d. See tee on kiirtee ainult nime poolest. Asfaldi osa on väga auklik ja viimane veerand teest on üldse kitsas pinnastee, mis on lõiguti vaid ühe auto laiune. Teel näeme mitut mangusti, kes toodi saarele rottide hävitamiseks ning on nüüd ise parajaks nuhtluseks muutunud. Viimane 30 minutit tehakse meile mootorpaadiga veetransfeer ja jõuame ainult mere poolt ligipääsetavasse Viani Bay resorti. Siiasõidu eesmärk on sukeldumine Rainbow rihvil, maailma mainega sukeldumispaigas. Korralduse tase ja varustus jätavad kahjuks soovida, kuid veealune maailm on siin tõesti imeline. Näeme lõvikalu, kirjuid nälkjaid, mega suurt mureeni, kaheksajalga, erinevaid värvilisi kalu. Aga kõige muljetavaldavamad on siinsed pehmed korallid. Sinised, lillad, roosad, valged, mustad, rohelised. Enamasti põõsasjad, pehmed oksad laines lehvimas, osad aga tüve otsas olevate pikakarvaliste või kuuseoksa moodi tuustidega. Mida suurema hoovusega kohas rihvid paiknevad, seda rohkem on seal värsket vett ja sobivaid toitaineid ning seda mitmekesisem ja värvilisem on korallide vaip. Vee alt pinnale tulek on koos seiklusega. Halva varustuse tõttu eemaldub Karola seljast balloon ja ta peab suure hoovuse käes koos instruktoriga pinnale suunduma, sellest hoolimata jääb sukeldumise tipphetkeks värviline koralli mets. Viany Bay pakub meile lõunaks suure grillitud meriahvena koos taro lehe supiga. Viimane näeb välja nagu tumerohelise puruga vesi, aga maitseb üllatavalt hästi. Korraldusliku poole pealt on toit siinne parim elamus.

Jätame oma valge Toyota Fortuneri ootele ja laseme end paadiga Viani Bay resorti sõidutada

Viani Bay piirkond on väga maaliline

Saarte vahel sõidab selline koolibuss

Sõidame..

... ja põhja

Veealune maastik

Lõvikala

Merenälkjad, vaata tundlaid ja saba!

Siidjas anemoon

Lillekujulised korallid

Roheline lehvikkorall

Pehmeid värvilisi koralle on siin arvukalt

Hoovus ja Ilu

Pehmed lillad korallid

Korallid vaadatud, asub Mart grillitud meriahvenat menetlema

Parklasse tagasi transfeer toimub varvasjuhtimisel

Neljapäeva hommikul peaksime Cruising Permiti kätte saama ja Savusavust lahkuma, luba annab õiguse ka teistesse Fidži lahesoppidesse ankrusse minna. Luba aga viibib, saame selle kätte alles peale kella kolme pärastlõunal. Nii otsustame veel päevaks Nawi Islandile jääda. Eile õhtul istusime Capten Table mereandide restos Heli ja Mardi purjetamise lõpuõhtul. Nüüd teeme nendega uue lõpusöögi, seekord rikkaliku toiduvalikuga Hiina toidukohas. Tellime kõik omale toidu, mille lauda jõudes selgub, et igat toitu on toodud kõigi jaoks. Meie tellitud toiduga saaks terve küla toita :) Küsitud väike wonton supp näiteks on suur potitäis suppi, mille söömiseks meile kõigile supikauss antakse. Ehk juba sellest oleks me kõik söönuks saanud. Mis ikka, eks pakime nüüd laeva ohtralt kaasa kevadrulle, pelmeene, kalmaare, kana ja lammast ning erinevaid nuudleid. Õhtu veedame veel sadamas basseini ääres ja satume pikalt jutustama siinse Mehhiko restorani manageriga, kes lubab meie jutu kokkuvõtteks menüüsse mõne supi lisada. Ise ta alustas oma juttu sellega, et sadamal on vaid aasta kogemust ja nad teevad kõik selleks, et külaliste heaolu parandada, küsis soovitusi. Kiidame kõike, tõesti oleme siin väga rahul. Ainus, mis pähe tuleb, et päevasuppi võiks ka saada. Siit ka manageri lubadus. Nii et kui keegi Nawi Islandile satub, kontrollige, kas ta oma lubadust ka peab.

Reede lõuna paiku jätame hüvasti Nawi Islandi sadamaga, tasume viie ööpäeva eest 380 eurot sadamamaksu, lehvitame Helile ja Mardile ning võtame Vanua Levu saarelt suuna Fidži suurimale Viti Levu saarele, Vuda sadamasse. Kahe saare vahel saab suure osa sõita korallirihvide sees vaikses vees. Plaan on valges jõuda rihvide vahelt vabasse vette ja hommikuvalges siseneda järgmiste vahele. Päev on päikeseline, rihvide taga rahulik, sõit sinkavonka. Madalikke jagub igale poole, navigeerimise mõttes vaba vett väga pole, vaja on koguaeg rihvide vahel slaalomit sõita. Pimedas sõidame kahe saare vahel üle vaba vee. Tuul puhub end ööseks korralikult käima, jääb 20-30 sõlme vahele. Vihma sajab ja lööb välkugi. Kuna tuul on prognoositust tugevam, jõuame varakult kohale ning hommikueelne pime vahetus on korralik loksumine ja valguse ootamine, et õigest kohast saaks uuesti kalda äärde sisse sõita. Pimedas neid merekaarte väga uskuda ei saa. Esimeses hommikuvalguses siseneme vaibuvas tuules kalda äärsete rihvide vahele ning kulgeme tänase päeva aeglaselt Vuda sadama suunas. Ankrusse jääme ca 10 miili enne sihtpunkti, ühes suuremas lahes Lautoka linna all. Lainet pole, tuul on vaikne, aga nii nagu ka eelmine öö, sähvib äike ning meile sajab pähe suht suur kogus magevett.

Heli ja Mardi lõpupilt Nawi Islandi sadamas

Ja lõbus lõputants lahkuvale Breezele

Saarelt saarele, pildil on põhi allpool ja lõuna üleval

Saarte vahel on tuult ja linde

Jõuame Viti Levu saare rihvi taha tuulevarju

Kas pole paha erasaar või mis?

Rihvide vahel sõites on kasulik kaarte jälgida ja ka ette vaadata

Pühapäeval 17. augustil siseneme Vuda sadamasse, õnneks on siin kohti meie vastuvõtmiseks. Esmalt võtame kütusepaagid täis ning siis tagurdame boksi, natuke sahmimist otsega ja saabki külma õlle uuele saarele saabumise puhul lahti võtta. Väga palav on siin, tuuleõhku vähe ning võrreldes paari viimase vihmase päevaga tuleb pigem otsida päikesevarju ja liikuvat õhku. Jalutame suurel sadamaalal, siin on hulgaliselt väljatõstetud laevu, nii remondiks kui hooaja ootel. Otsime üles Rohuküla kodusadama purjeka Hilja ja anname Villemile ka Eestisse teada, et laevaga on kõik hästi. Istume sadamarestos, kus on pühapäeval elav muusika. Väga maitsev on siinne Tom Kha analoog "Laksa" supp krevettide, kookose ja tšilliga.

Sissesõit Vuda sadamasse

Imeline päikeseloojang Vuda sadamas

Rohuküla purjekas Hilja

Järgmistel tööpäevadel saab siin tehtud mootorite hooldus. Üldine eelinfo, et Vuda sadama enda personal on mega vastutulelik ja tubli, aga siin teenust pakkuvad remondifirmad parajad ärikad, peab paika. Kommunikatsioon ja kohati ka oskused lonkavad. Suhtumine on, et anna raha, siis vaatame, mis teeme. Niikuinii oled siin vaid üks kord ja ega liiga palju kliendi nimel ei pingutata. Meie mootorimees teeb hoolduse igati korralikult ära, aga ta tööandja poovib kirvest väänata ning suhtlus temaga on olematu. Nii jätame mõned mõttes olnud täiendavad tööd siin parem tegemata.

Vaatame põgusalt ringi ka Viti levu saarel. Käime ära idarannikul asuvas pealinnas Suvas. Sõit sinna võtab neli tundi ja samapalju tagasi. Tee kulgeb mööda lõunarannikut läbi väikeste külade ning teel on lugematu arv lamavaid politseinikuid, samuti mitmeid päris politsei kontrollpunkte. Kuplilisel luitemaastikul on palju rohumaid, kõrgematel lõikudel ka vihmametsi, kus õitseb rohkelt kauneid Aafrika tulbipuid, kahjuks invasiivset võõrliiki. Aga on ka imelisi kodumaiseid taimi, teeme peatuse ülepea kõrguste suureõileiste orhideede aasal, hingematvalt ilusad :) Pealinna lähistel on rannikul ridamise resorte, see on see Fidži, kuhu valge inimene puhkama tuleb. Suva ise on kaasaegne suurlinn, ülemaailmselt tuntud brändipoodidega. Tagasiteel peatume Sigatoka Sand Dunes rahvuspargi väravas, on juba hämar ja taevas on lendkoertest must, neid lendab siin tuhandeid, nagu surusääski kõrghooajal. Järgmisel päeval tuleme siia tagasi. Seekord luidete endi pärast. Kõnnime hiiglaslikel liivadüünidel ca 4,5 km. Suur osa matkarajast on taimestikuga kaetud, tee käib luiteid mööda üles alla, rohus on palju suuri ritsikaid ja liblikaid. Siis jõuame avaluidetele, mitmeid kümneid meetreid kõrged, ulatuvad kaugele, taamal paistab meri. Müttame mööda lahtise liivaga harjasid ja laskume siis randa, kus möllab murdlaine. Rannas jalutame roigastest püstkodadeni, mis on rajal märgiks, et tuleb tagasi sisemaale keerata. Siin näeme ära ka õhtul õhus olnud lendkoerte koloonia. Päeval ripuvad nad päikese käes raagus puude otsas tuhandete kaupa pea alaspidi ja lehvitavad kuumuses jahutuseks oma tiibasid, päris sürr vaatepilt.

Sõit läbi saare viib meid pealinna, teel näeb erinevaid asulaid, kultuure, loodust

Final Destination

Maantee kulgeb piki lõunaranniku kinnikasvanud luitemaastikku

Fidži pealinn Suva

Mäenõlvade vihmametsi ehivad punaseõielised Aafrika tulbipuud, mis on siin kahjuks võõrliik

Invasiivne võõramaine kaunitar Aafrika tulbipuu ...

... ja kodumaised kaunitarid orhideed

Orhidee niidud

Matkarada Sigatoka Sand Dunes rahvuspargis

Rajaäärsetel rohumaadel on palju liblikaid ja suuri ritsikaid

Suur osa rajast kulgeb mööda taimestikuga kaetud luiteid, ees paistab avaluide

Lahtisel liival müttamine võtab võhmale

Imelised luited

Proua ja härra ämblik lõunasöögiga

Lendkoeri on siin koloonias tuhandeid

Uskumatud sellid!

Vaata kuis ronib!

Eputaja

Autos on meil tagasiteel sihtpunktiks seatud Vuda Marina, mille kõrval on jalalaba kujuline saareke

Hoolimata üle 20 sõlmese tuule prognoosist, otsustame kolmapäeval 20. augustil Fidžilt lahkuda. Tasume kolme päeva sadamamaksu 210 eurot ning kirjutame end riigist välja. Kohe seejärel tuleb ka lahkuda, seda teemegi. Siiski on sadamal meile veel enne minekut tore üllatus. Punt töötajaid tuleb ja soovib meile sadamakail lauldes head merereisi ning panevad reelingule õnnetoova lillevaniku. Asume teele, esimesed 15 miili oleme veel rihvi taga lainevarjus. Rahulikus vees võtame Eesti pidupäeva puhul pitsi viina, taustaks metsapõleng Fidži mäenõlvadel. Juba pimedas saame rihvide vahelt välja ning sõidame lainetesse. 20-24 sõlmene tuul puhub pooltagant ja kannab meid edasi läände Vanuatu suunal. Ka ainult kenuga saame kiiruseks 7-8 sõlme, ees ootab ca 4 päevane tripp.