Breeze

Pühapäeva 16. märtsi hommikuvalguse saabudes oleme San Cristobali saare sadama Puerto Baquerizo Moreno ees, laseme ankru sisse ja teavitame sadamat oma saabumisest. Meile agendi kaudu organiseeritud ülevaatuseni on veel paar tundi aega, palutakse Inspectsionit oodata. Seda siis teeme, sööme hommikust ja vaatame sadamaelu, erinevaid turistipaate sõidab välja küll kalastama küll sukelduma, suuremad turismilaevad ootavad maalt turistide saabumist, et neid mitmepevastele tuuridele viia.  Meres on kilpkonni ja OHTRALT merilõvisid. Viimased tikuvad kohe laeva peale, meil hea tagant mööda treppe üles tulla. Esimene pardale ronija on noor lõvi, silma juures värske haav, arvame et on mõne paadi propiga pihta saanud. Teavitame kontakti, kelle kaudu oleme endale tuure otsinud. Pärast talle piltide saatmist, organiseerib ta laeva neli World VETi tegelast, kes kannatanu üle vaatavad. Tõdemus on, et hai hammustus, hea et pääses, püüavad ta kinni, puhastavad haava ära ja ütlevad, et peab edasi is...

Tuult ei ole, otsime seoseid ilmaprognoosi ja tegelikkuse vahel, väga ei ole. Kuid siiski - öösel vastu esmaspäeva viskab tuule üles, lausa 25 sõlmeni ja ka sile meri kaob. Panama lõunatipus risti laevateid ületades saame vastulaineid tunda (liiklus siin on tihe). Valdav tuul on siiski poolviltu tagant ja vastu hommikut annab see taas järgi, üks mootor tuleb abiks võtta. Sõidame lääne poole piki laevateid ja siis hommikul võtame uue tuuleprognoosi järgi kursi rohkem lõunasse, et mingeid õhuvoole tabada. Seni pole liiga palju tuulest abi, tiksume ühe mootori najal ca 5,5 sõlmega, kütusekulu natu üle 3 liitri tunnis, nii peaksime oma varudega ehk ka tuuleta kohale jõudma. Paar korda saame päeva jooksul Parasaili üles, aga kaua see üleval ei seisa.  Sileda merega on vähemalt loodusvaatlusi hea teha. Näeme veest välja hüppamas mitmeid kalaparvesid, linnud neid õhust piiramas. Üks parv on otse kursil, peagi ongi laeva ümber veemöll, palju uimeid, linde ja veest välja hüppavaid tuunisid....