Breeze

20. septembrit alustame Suure Vallrahu „Yule pass“ist sissesõiduga. Õnneks tuul vastu hommikut vaibub veidi ning saame oma saabumise Jule läbipääsu ette sättida hommikuvalgesse kella seitsmeks. Lained murduvad nii vasakul kui paremal, proovime leida nende vahelt kõige paremat teed. Järjest tõusev taganthoovus annab ka märku, kust kohast see "jõgi" läbi rihvide jookseb. Hoovus koos 17 sõlmese taganttuulega lükkab meid 400 meetri laiusesse kanalisse otsustavalt sisse. Lained keerutavad korralikult, aga pole enam nii suured, seega läheme selle jõega lihtsalt kaasa, kohati on taganthoovust üle 7 knotsi. Sellisel ajal teistpidi siit läbi poleks ilmselt saanud… Eks me sättisimegi Vallrahu läbimist lisaks valgele ajale just hoovuse järgi. Kuigi megalaineid ei teki on hoovuse jõed piki rihvi näha nii kaugele kui silm ulatub. Kulgeme sellise üle 10 sõlmese kiirusega pea pool tundi, kuniks hoovus hakkab järgi andma ja Vallrahu teisele poole laiali jagunema. Siin liitub meiega kamp lõbu...

Saalomoni saared jäävad taamale, rahulikus 10-20 sõlmeses tuules alustame oma ca 1000 meremiilist sõitu Austraaliasse. Kurss viib läbi Paapua Uus-Guinea kagusaarte, siit on kõige otsem tee. Kavatseme ühe saare all väikese puhkepeatuse teha, sisse kirjutamiseks ja selle riigiga tutvumiseks meil aega planeeritud pole. Võimalik, et jätame ka Austraalia vahele, kui sealne sisse ja välja vormistamine liialt aega võtab, sealsed ametnikud pidid suht põhjalikud olema... Roolimehe vaade

Meil on mitme ööpäeva sõit, võtame rahulikult. Ööd sõidame kenuga, päeval sõltuvalt tuultest vahelduvalt kas kroodi või parasailiga. Hea, et saab purjedega sõita, kütust kulub vaid akude laadimiseks ja vee tootmiseks. Esimesel päeval (esmaspäev, esimene september) teeb üks õngedest korra kärr, aga kala läheb ära. Tundub, et suht tühi on see kant siin kaladest, oleme mitu nädalat juba värsket oodanud, Neptunile edastatud soovid pole ilmselt kohale jõudnud. Teisel päeval sõidame parasailiga, tuul 13-15, kiirus 6. Linde jagub: suulad, tormipääsud ja troopikalinnud. Kalapüük jätkub, saab proovitud erinevaid lante, ka pardale lennanud lendkala on õngeliini otsa pandud, ei midagi. Öösel sähvib siin-seal äike, pähe ei tule. Kolmandal päeval jõuame Saalomoni meres Saalomoni saarte vahele. Kuumus on tagasi tulnud, vesi on 28 kraadi ja õhk üle 30 kraadi soe. Vaikselt läheneme ekvaatorile, kuigi sinna niipea ei jõua, sest Saalomonist edasi tuleb pikalt suht lääne suunas sõit. Õhtul enne päikeselo...