Sõit Galapagosele, ekvaatori ületamine 10.03-16.03

- July 06, 2025

Tuult ei ole, otsime seoseid ilmaprognoosi ja tegelikkuse vahel, väga ei ole. Kuid siiski - öösel vastu esmaspäeva viskab tuule üles, lausa 25 sõlmeni ja ka sile meri kaob. Panama lõunatipus risti laevateid ületades saame vastulaineid tunda (liiklus siin on tihe). Valdav tuul on siiski poolviltu tagant ja vastu hommikut annab see taas järgi, üks mootor tuleb abiks võtta. Sõidame lääne poole piki laevateid ja siis hommikul võtame uue tuuleprognoosi järgi kursi rohkem lõunasse, et mingeid õhuvoole tabada. Seni pole liiga palju tuulest abi, tiksume ühe mootori najal ca 5,5 sõlmega, kütusekulu natu üle 3 liitri tunnis, nii peaksime oma varudega ehk ka tuuleta kohale jõudma. Paar korda saame päeva jooksul Parasaili üles, aga kaua see üleval ei seisa.

Sileda merega on vähemalt loodusvaatlusi hea teha. Näeme veest välja hüppamas mitmeid kalaparvesid, linnud neid õhust piiramas. Üks parv on otse kursil, peagi ongi laeva ümber veemöll, palju uimeid, linde ja veest välja hüppavaid tuunisid. Hea, et ainult üks õng sees oli, saame rahulikult ühe 4,5 kilose tuuni välja tirida. Polegi ammu värsket saanud, nüüd homme hommikul teadagi mis, Zoja tuleb külla koos Limega. Näeme vees ka mitut megasuurt kilpkonna ning ka mantad viskavad laeva kõrval oma saltosid. Päeva kuulub ka ujumispaus, ujuv köis suplejaid turvamas. Kuigi vahvaid hetki jagub päeva palju, on tänane tippsündmus vaieldamatult ca 18-aastase habeme maha ajamine. Saime pardale uue mehe. Ei tea, kas peab Joosepile ka uue passi photoshoppama nüüd…

4,5 kilo värsket kala!

18-aastane habe leiab Kaily kääride abil lõpu. Joosepile tuleb uus pass photoshopata...

Lasteaed turvaköie otsas

Teine päev on järjekordne tuulevaikne päev. Kulgeme nüüd veidi lõuna poole, täna on päike pilve sees, kohe palju parem on olla;) Sõit jätkub, loodusvaatlused jätkuvad. Paar tundi saame sõita Code D-ga, siis tuleb jälle mootoriga edasi tiksuda. Meid lõbustab hüppehimuline delfiiniparv, mille liikmed end järjest veest välja viskavad. Teeme ka ujumispeatuse, ikka turvaköiega. Suur tume kogu käib meid sügavusest luuramas, ronime korra kiiresti veest välja. Kui vari kaob, mõnuleme vees edasi. Õhtul on meri täis erinevaid puidutükke, paljudel neist parvetavad linnud: suulad ja tiirud. Suur päikesekera kaob silmapiiri taha, pimedus tuleb peale ja linnud jäävad oma parvedele magama. Öö on valge, on käes täiskuu aeg.

Vahelduseks üks pilvine päev ka ja see on hea!

Vaheldumisi Code-D üles, Code-D alla, tuult on vähe

Kui Code-D püsib, on ikka ilus sõita :)

Hüppemeistrid

Õhtune parvetaja

Täiskuuöö

Kolmas päev, mis on ühtlasi ka kolmapäev, on hea tuulega päev. On mõõdukas pakstaaktuul, seega Code D saab terve päeva tööd ja sõidame ca 6-7 sõlmega. Ilmaprognoosi järgi olemegi hoidnud veidi rohkem lõunasse kui vaja, kuna siinpool peaks veidi rohkem tuult olema. Hommikul tuleb manööverdada hunniku palkide vahel, ilmselt on mingi laeva pealt maha pudenenud, öösel neid ei näinud, ju läks õnneks… Meres on palju hoovuse triipe, kus lainetus on teistmoodi (teravam), vesi ei paista siin ühtlase massiivina vaid on “jõgesid” täis. Mingit suurt mõju need triibud meile ei avalda. Täna saab meil täis pool aastat stardist Orjakust, aeg on kiirelt läinud. Tähistame suursündmust päikesetekil mulli, juustu, apelsinide ja õuntega. Õhtuks jõuame umbes poolele maale Galapagosele, kütust on kulunud 20% paakides olevast varust, seega kohale jõuame igal juhul, kui ka tuul homsest vaikib nagu ennustatakse.

Täna on Code-D päev, tuult jagub ja puri püsib üleval

Ajugümnastika

Pool aastat merel!

Neljas päev, tuulevaikus, võtame suuna mootoritega otse Galapagose peale, pool maad veel minna… Erakordne on laeva nägemine, üks tanker on siinkandis liikvel. Liikvel on ka hulgaliselt lendkalu, keda mõnda aega väga ei näinudki. Lendab suulasid ja tormipääsusid ning õhtuks on kohal ka Galapagose öökajakad. Punaste silmadega tuvinäoga naerukajaka mõõtu kajakad, kes peavad jahti öösiti. Ainsad nokturnal kajakad, ägedad tegelased. Tuulevaikne meri võimaldab meile ujumispausi, üks nauditav jahe hetk päevas. Nautimist on täna siiski rohkem, jälle on pidupäev, seekord Joosepi sünnipäev! Piduroaks saab Kaily käe all valminud värske pasta ja juustukaste. Ja Karola küpsetab maitsva sünnipäevakoogi ka :) Sünnipäeva päikse loojutame seltskondlikult päikesetekil.

Pastameister

Mootorite päev, kaptenil pole muud teha kui nautida

Seltskond tormipääsusid naudib ka

Õhtu saabudes saabub öökajakas

Joosep sünnipäeva soove sõnastamas

Öö vastu reedet elu meres jagub. Meri on täis helkivaid krevette ja kalmaare, laeva eest läheb massiliselt lendu lendkalu. Ja meie laevaga kaasa lendab salk Galapagose öökajakaid, eks ikka selleks, et meie poolt liikvele aetud vee-elukaid jahtida. Kasutavad meid ära. Ja meie öised vahetused on tänu kajakatele palju lõbusamad, neid on tore vaadata ja kuulata. Nimelt teevad nad kummalisi krooksuvaid häälitsusi. Kummaline on ka tänane kuu, ümar ketas on täiesti tumepunane. Nagu põleks. See vaatepilt on põnev kõigile, kõik käivad keset ööd seda imelist ketast vaatlemas. Täiskuuaegne täielik kuuvarjutus! Parim, täieliku valgusreostuseta koht selle vaatlemiseks! Blood moon! Me ei teadnud seda tulemas ning seetõttu mõjub veel erilisemalt. Vaikselt hakkab kuu hele serv uuesti paistma ja suurenema. Kel vahti pole, saavad taas koikusse.

Päev on endiselt tuulevaikne, kulgeme mootoritega. Laeva vööri saabub punajalg-suula, järgmine tervitaja Galapagoselt. Vaatleme siin-seal delfiine, kamp väiksemaid vaalalisi ujub rahulikult laeva kõrval mühinal õhku välja pahvides. Ujumispeatuse teevad meiega täna kaasa neli noort tuunikala, kes laeva all varjus passivad, sellised kilosed. Näeme tuune ka sõidu ajal veest välja hüppamas. Landi otsa nad ei jää, kuigi sees on kaks püügiriista, üks pinnapealne tuustik kalmaarilant ja teine miski raskem kummist sabaga tegelane.

Tervet päeva iseloomustab see, et sile vesi näitab kätte iga delfiini, see omakorda nõuab iga delfiini juurde sõitmist ja peatumist (ka tagasi). On äge, et meil selleks võimalus on!

Blood moon

Punasilmne galapagose öökajakas

Hüppajad delfiinid

Suuremad vaalalised ei hüppa midagi, vaid ujuvad õhku pahvides rahulikult laeva kõrval

Ööbima saabub suula

Terve täiskuus öö sõidab meiega vööris kaasa suula ja ümber laeva tiirutavad öökajakad, kes ka aeg-ajalt laeval maanduvad. Käes on laupäev, 15. märts, päev, mil ületame ekvaatori. Teeme hommikul ettevalmistusi, plotterile saavad suurelt koordinaadid, ning lauale Kassari kalvados ja Teekonna kommid. Täna meri sile pole, tuul on veidi üle 10 sõlme, kuid vastu ja purjetada siiski hästi ei saa. Vastu on ka hoovus, öösel vahepeal lausa 4 sõlme, ekvaatorile jõudes ca 1,5 sõlme. Joone (meres seda ei näegi! :) ületame keskpäeval, oleme ümber plotteri ja loeme 10, 9, 8... 000 N vahetub 000 S vastu, ja olemegi teiselpool piiri. Siiberdasime null laiusel mitmeid kordi edasi tagasi, tervitame Neptunit, täname Kassari kalvadosiga kodusadamat, teeme ära kohustuslikud laeva alt läbiujumised ning kapten annab kõigile kätte ka austava tunnistuse. Jüri toob välja poja poolt ekvaatori ületamiseks kaasa pandud konjaki ja sigari. Veedame mõnusalt ekvaatoril ulpides pea tunni, tuul on mõõdukalt vaikne ja ilm harjumuspäraselt (ebameeldivalt) palav ;). Liigume sihtkoha suunas edasi, homme kell 11 peame juba valmis olema ametnikega kohtumiseks. Ettevalmistusi on mitmeid, näiteks sööme ära viimased banaanid, apelsinid ja munad, kuna Galapagosele nendega ei lubata. Korjame laevast ühte kasti kokku teokarbid, korallid jmt, ning paneme kasti vendrite alla peitu. Jätame hüvasti toalillega, sest elusaid taimi maale ei lubata.

Maa lähenemist reedab lindude arvukus. Meil on pardal juba mitu suulat, suurim võitlus käib lindude vahel vööri koha pärast, seal on hea Titaanikut teha. Ka üks räsitud olekuga paksunokaline maismaa tiivuline, üks ühiskägudest, käib soodil puhkamas.

Ekvaatori ületuse ootel

000 N on 000 S vastu vahetatud, tähistame lõunalaiust

Aga protseduurid on veel ees, kapten näitab ette

Ja siis riburada kõik järgi, vöörist vette ja laeva alt läbi

Olavi annab kätte auga väljateenitud ekvaatori ületamise sertifikaadid

Ettevalmistused Galapagosele jõudmiseks - peidame ära oma karpide ja korallide kollektsioonid

Ning jätame hüvasti laeva ainsa elusa toalillega

Räsitud olekuga paksunokaline maismaa tiivuline, üks ühiskägudest

Suulad võitlevad õhtul pukspriidi koha eest, paistab magusaim voodikoht olevat

Jääb sõita veel üks öö. Laeva vööris tukub terve öö viis suulat, 3 keskel pukspriidi peal ning üks paremal ja teine vasakul nurgapinkide tugedel. Pingid saavad lindude poolt kleepuva pehmendusega kaetud... Pühapäeva hommikul jõuame San Cristobali saare looderannikule. Meri on täis suuri kilpkonnasid - konna supp, äge algus! Tere, Galapagos!