31. detsembril saime kell pool neli Nevise juures poile,
ruttu kummikasse, toll peaks olema lahti neljani. Kolmveerand neli maale
astudes kaks kohalikku sadamatöötajat valideerisid just kruiisituriste maalt
tagasi laeva minemas, nendelt tolli kohta küsides ütlesid nad, et kõigil on
“holiday”. Sellegipoolest helistati mitmesse kohta ja paluti oodata, lõpuks
öeldi, et toll ja immigratsioon tuleb homme hommikul kell 9:00 (uus aasta
hommik). Saarele ei lubatud minna seni, kuni sisse möllitud. Poi maksu pidi ka
alles homme saama maksta. Küsisime, kas midagi siin saarel toimub ka, vastati,
et kõik huvitav ikka toimub Pühal Kitsel (Saint Kitts), siin ainult ilutulestik
ja rannabaarid, kus rahvas muusikat kuulab. No meie laev oligi just nende
rannabaaride ees pois, seega saime kogu seda melu näha.
 |
| Vaade Nevise tollialalt, taamal paistab Saint Kitts |
Loomulikult
alustasime tähistamist siinsest 6 tundi varem, ehk esimene mull avanes Eesti uuel
aastal. Pidusöök valmis rannamelu saatel. Meie ankrunaabri kaater Usual Suspects
muusika käis hooti ranna rütmidest üle. Üks mis kindel kokkamine käis
meil tantsu rütmides. Lauale said lambakarree ja must leib sügavkülmast, (meiega
kolm pool kuud kaasa sõitnud), head tuttavad maitsed;)
 |
| Meie geko on ka põnevil, tants ja muusika ümberringi |
Ka kalad on peomeeleolus
Otsustasime keskööks siiski kummikaga eemal olevasse hotelli
kaisse minna, ehk saab maale ennast vaikselt sokutada ja uus aasta maa peal
vastu võtta. Kaisse saabudes aga turvamehed ajasid meid ära, pidime kuskile
helistama, siis kellegagi kaasa minema, maksma mingit kaimaksu, aga lõpuks
öeldi, et minge randa, see on “public” ja ei pea kellegi käest küsima või
maksma midagi. Sõitsime teisele poole kaid ja panime ankru taha vette ning eest
kummika sama kai külge, laine oli liiga suur ja meie kummikas liiga raske, et
seda suht järsu langusega liiva peale vedama hakata. Aga ega see nii ei jäänud,
ka üks kai külge kinnituv ots on liiast, tuli turvamehe supervisor, kes ütles,
et ei tohi kinnitada kai külge, siis nemad vastutavad, ja kindlasti peate kohe
lahkuma. Õnneks aga jõudis nüüd kätte aeg, mil loeti 10,9,8 jne, tähelepanu
hajus ja saime ikkagi uue aasta maa peal vastu võtta. Algas ilutulestik, üllatuseks
sama kai pealt, kus seisime. Raketid lendasid otse pea kohale, osad raketid
kustusid kai ümber vees;) Meie pihta ei saanud, ka kummikas jäi terveks,
ilutulestik oli vägev, sai esireas vaadatud. Siis sõitsime tossu seest laeva
tagasi, piki randa, kus baarides käis elu, väikesed raketid, hiinalaternad, lõkked
rannal, muusika mängimas igas urkas. Lõkked ja soojus tekitasid Jaanipäeva
tunde. Et fookus ikka aastavahetusel püsiks, sai laevast üles lastud ka üks
valge rakett, raketipüstol toimib!
 |
| Aastavahetuse jaanituled |
Ega muud, magama ja järgmine hommik tolli ja immigratsiooni
dokumente vormistama. Kell üheksa muidugi kedagi veel polnud. Ehk paarkümmend minutit hiljem tuli üks:
„Head uut aastat!“ ja siis veidi hiljem ka teine: „Head uut aastat!“. Toll
kasseeris 40 USD millegi eest, vähemalt vormistus oli kiire. Immigratsioonis
läks ka natuke aega, aga suht sõbralik teenindus. Soovitati peasaarele St
Kittsile minna karnevali vaatama. Sinna ka suundusime, aga enne tuli tasuda ära
poimaks. See oli aga üllatus, vaja oli täita mingeid pabereid, kas meil on
laeval mingi agent ja kas kasutasime lootsi abi, ma ei tea, mis süsteem neil
seal on, küsiti, kas oleme alla 150 tonni jne. Meie jutt, et purjekas ja poi
küljes neid midagi teistmoodi tegema ei pannud, seega saime neljast
komponendist koosneva arve (keskkonna tasu, poimaks, mingi näo pealt maks ja
vist ka tonnide pealt midagi), kokku 57 USD. Väga kirves pois oleku kohta.
 |
1. jaanuari hommikul ametnikke ootamas
|
 |
Öö läbi pidutsenud naabrid-kahtlusalused on lõpuks uinunud
|
 |
| Teel St Kittsile võitleb Karola kookosega, ja võidab |
Arutasime
ümber poi keerutanud otsa lahti ja võtsime suuna Pühale Kitsele. Aastavahetuse
möllu saar, turiste täis. Mitu suurt kruiisilaeva, väikelaevnikud pigem
luksuskaatrite kui purjekatega. Ja kui purjekad, siis juba viiemastilised. Meie
lasime ankru sisse pealinna sadama ees, kruiisilaevade kõrval. Neid siin jagub,
öösel sõidavad, ja siis päeval nagu sipelgad kõik reisijad lähevad mööda linna
laiali, kruiisisadamate ümbrus on täis turistilõkse, kus siis saab osta
parfüümi, alkoholi, suveniire, Rolexeid jne. Taxfree. Meie uudistasime ka
linna, ka seestpoolt ja kaugemalt, keegi siin midagi pähe määrima ei tulnud.
 |
| Saint Kittsi rannikut valitsevad luksuskaatrid |
 |
| Ja sadam on täis kruiisilaevu |
 |
| Elukaid on ka - vees kilpkonnad, veekohal pelikanid |
Ja siis see Karneval - kaks esimest päeva aastas, kus on
rekkade ja muude suuremate autode peale ehitatud mitmekordsed konstruktsioonid,
all on bänd, üleval “solistid”, kes siis karjuvad väga kõva muusika saatel oma
lugusid, ja ergutavad rahvast. Suured kõlarid on ees ja taga, kõige lõpus
slepis on generaator, ees on mitu “turvameest”, kes annavad märku autojuhile, kui
võib edasi sõita (ajavad inimesi eest ära). Neid autosid on palju, igaühel on
oma “tantsutrupp” ees ja taga, napis riietuses aga kirjuks ehitud tegelased tammuvad
oma tantsusammul vaikselt edasi umbes meeter minutis tempos. Tantsijaid oli seal rongkäigul igas suuruses ja igas vanuses, kõik olid esindatud ja keegi ei hoidnud ennast tagasi. Kohapeal tiirutavad-hõõritavad nii, et silme eest võtab kirjuks. Energiat neil jagub.
Ümberringi tänav kohalikke täis, turistid siin selges vähemuses. Paar üksikut valget on ära eksinud. Kohalike pidu,
pakutakse sööki-jooki, ja kogu see trall kõrvulukustava muusika saatel. Publikut
on palju, tänavad on paksult rahvast täis. Meie kõrvad väsisid lõpuks ära,
läksime laeva tagasi. Muusika kostus ka siia, aga mitte nii kõrvulukustavalt.
Karola tegi veel hilisõhtul linnatiiru, rongkäik oli läbi, aga keskplatsil oli
kontsert, rahvast ikka murdu ja pidu käis hooga edasi.
 |
| Saint Kitts ja Nevise lipuga rõdul rulluiskudega sõitmas. |
 |
| Need ei ole karnevali kõlarid, need on restorani kõlarid |
 |
| Ülinoor kuu |
Järgmine
päev jälle (peale järjekordset generaatori remonti ja ankrupuldi kordasaamist)
linna peale karnevali vaatama. Täna oli rohkem muusikale rõhku pandud
(tantsukeerutajaid vähem), teisel korrusel olevad laulvad tüübid pidid
tänavatel elektriliinide alt läbi sõites korralikult õigel ajal kummardama. Päris
korralik melu, rahvas tänava ääres kõigub kaasa, igalpool on miskit grillimise
lõhna (haisu) tunda. Võtsime ühes sügavkohalikus urkas rummikokteilid colaga,
need tehti nii, et topsi jääd, kolmveerand rummi ja siis tilk colat peale.
Küsisime cova-cola pudeli lisaks, oli päris reaalne vajadus järjepidevalt
joodavat kokteili lahjendada. Uimas patsivennad vaatasid meid sõbralike ja imestunud
nägudega, et kuidas te küll siia sattusite. Ilmselgelt tavaliselt seal turistid ei käi. Aga ka kruiisisadama lähistel
võetud džinn-toonik valmis samas võtmes, et kolmveerand alkoholi ja veerand
toonikut. Seega on neil siin teine suhtumine kokteilidesse, alkoholi ei mõõdeta
vaid valatakse;) Pärast linnaringi käisime end immigratsioonis riigist välja
möllimas, kuna süsteemid olid maas, sõidutati Karola lennujaama, seal sai ruttu
asjad korda. Siis veel päeva lõpetuseks võtsime meiegi ühe tänavagrilli, kana
ja siga, väga hea marinaad, ehk et üllatavalt hea.
 |
| Kanapere piilub pidustusi pargimurult |
 |
| Kõrvaline kohalike urgas |
 |
| Topsides on rumm-koola, millele me coca-cola pudelid juurde ostsime |
 |
| Karnevali muusika saatel immigratsiooni ukse taga väljamöllimist ootamas |
Kokkuvõttes see “Karneval” mööda linna tänavaid (linna osa
tänavaid oli suletud kaks päeva) mõõdukas tempos päev otsa risti rästi läbi
linna, korraliku tümpsu saatel, oli päris põnev ja kirev kogemus.
3. jaanuari hommikul kell pool kuus asume teele Saint Martini
/ Sint Maarteni poole.
 |
| Hüvasti karnevalisaar Püha-Kits |
