Enne
Caicosele jõudmist uurime sobivaid sissekirjutamise kohti, tundub, et parim on
teisel pool saart, seega veel pool päeva otsa, et ümber saare sõita. Tuju
tõstavad rannikuvees mitmes kohas ringi ujuvad delfiinid. Kokku võttis
Dominikaanist siiasõit 50+ tundi. Sissesõit helesinisesse vette (esimene
korallidest ümber piiratud saar meie reisil) on uus kogemus, sissesõidul
vastuhoovust 2,2 knotsi, ja kaigaste märgistus on segane, ristirästi paistavad
mustad poid, alles kõrval olles näeb, et neil on rohelised või punased kleepsud
peale kleebitud. Ja sirgelt ei lähe väravad seetõttu, et need kulgevad
korallilaikude vahel sinkavonka. Saame hakkama ja otsad sadamakaisse kinni.
 |
| Kadi olek pole lainetaval merel kõige parem, aga kindlasti palju parem kui pardale sattunud lendkala seisund |
Tegemist on punase lateraalmärgiga
 |
| Poivaht |
 |
Blue Haven Marina sadam paistab
|
 |
| Crew on sildumiseks valmis |
Turks & Caicos koosneb paljudest saartest, meie sadam on
kahe saare vahelise kanali ääres, ise asume Providencialese saarel ning üle
kanali on Mangrove Cay. Kahe saare vahele jääv kanal on läbisõidutee, kus
sõidetakse rallit. Sadama juures hoogu maha ei võta keegi. On pühapäev ja kogu
ümbrus on täis erinevaid mootorpaate, autojette, jetisõitjaid jne, muusika
mürtsub igas paadis, elu käib täie hooga ka meie paadist mööda, kõik lehvitavad
ja tervitavad. Pärast Dominikaani Cap Cana vaikust on siin päris lõbus.
Pea samal ajal, kui meie kohal, jõuab sadamasse ka
Sirle. Koosseis saab taas värskendust. Sirle tuleb hulga leiva, kilu ja
heeringaga. Elagu Eesti maitsed! Sisse kirjutada täna ei saa, tolliametnikud tulevad
esmaspäeval. Küll saame homseks auto renditud, saab minna saart avastama. Õhtustame
sadamarestos, kokteilid teeme kõrvaloleva hotelli õueala gaasilõhnalises elava
tulega dekoratiivkaminaga lauas. Hommikul saame auto kiirelt kätte, aga
tolliametnikke tuleb oodata, nemad liiguvad üle saare sadamast sadamasse ja
graafik on libisev, ehk libistavad ise kuidas tahavad. Kella üheksast saab kümme ja lõpuks saab kaksteist. Siis ikkagi tulevad, teeme kohustuslikud Clear In ja kohe ka Clear Out
korraga, templid passi, raha makstud 120 (toll) + 30 (immigratsioon), kõik
õnnelikud…
 |
Oleme sillas kiirtee kõrval
|
 |
| Siin liikleb ka aeglasemaid tegelasi |
 |
| Sadamakülalistele oli ka olemas basseini võimalus |
 |
| Pimedas ilmuvad sadamavetesse suuremad ujujad |
 |
| Sirle esimene laevahommik |
Saareringilt
jääb enim meelde mega kristalne läbipaistev helesinine vesi, see on iseloomulik
nii siinsele rannaveele kui ka sisemaa laguunidele. Suplesime Grace Bay Beachil meres ja
jalutasime Chalk Soundi rahvuspargis saare keskossa jäävate laguunide lubjasaarekestel. Läbime ühe palava matkaraja, kooslus siinsetel vaestel teravatel karstikividel on kesine, kasvab kserofüüte, sh erinevaid kaktuseid. Nähtud saavad mõned linnud, liblikad,
tirtsud ja sisalikud. Loojanguks sõidame saare loodetippu, külastame nii kiviseid kui liivaseid randu, ikka ühtemoodi helesinise veega.
Turksile ja Caicosele on iseloomulik conchide (suurte meretigude) söömine, see on kohalik traditsiooniline toit, mida pakutakse pea
kõikjal mitut moodi tehtuna (ceviche, taignas, pelmeenina, jne). Ka merekallastelt leiab palju suuri teokarpe, paistab, et nendest siin puudust pole.
Meelde jäävad aga ka jube kallid hinnad. Poes varusid täiendamas käies ei uskunud silmi, mis
hinnad need on, kas tõesti dollarid? Neljane Heinekeni pakk poes maksab 16 USD…,
suva majonees 12 USD, jne, jne. KKK ehk Kõige Kirvem Koht senimaani…
 |
| Grace Bay Beach |
Jahutamas
 |
| Chalk Soundi rahvuspargi sisemaa laguunid |
 |
| Restorani "Conch Bar" conchide valik |
 |
| Laeva varustamine kalli toiduga |
Hommikul kirjutasime end sadamast välja (veearvesti näidu
võtmine võttis üle poole tunni), kaks ööd siin Blue Haven Marinas läheb meile
maksma 313 USD, no ei ole soodne koht. Seejärel sõidame saart ümbritseva riffi ja kalda vahelises madalas vees plaaniga
kuskile ankrusse jääda. et snorkeldada ja sinist vett nautida. See vesi on selle
saare magnet (madal vesi paistab eriti sinine). Esimese nuka peal avastame Eesti
mootorlaeva ankurdamas, TUGNACIOUS, olid startinud septembri lõpus Tallinnast
ning plaanivad läbi USA ka Panamasse aprilliks jõuda. Maailm on väike;)
Piki kallast paarimeetrises vees
navigeerimine on põnev. Visuaal on segane, kohati helesinine laik oli turvalisem valik, samas kohati
aga läks liiga madalaks. Tumedad laigud olid kas siis korallid või mingid põhjataimed, seal kunagi ei teadnud, kas on ohtlik sügavus või mitte. Vesi oli
nii läbipaistev, et keeruline oli sügavust hinnata. Nii
siis sõitsimegi vaikselt tiksudes sinkavonka ca 10 miili piki kallast. Õnneks
oli ka päike väljas, ilma selleta oleks suht võimatu trajektoori valida.
Kaardid liiga täpsed ei olnud, soovitati visuaali järgi sõita;)
 |
| Hommikul jätame sadamaga hüvasti. Võiks muidugi kauemaks jääda, siin pakutakse ju turistidele mitmeid kehalisi tegevusi, virgutusvõimlemisest lohesurfini |
 |
| Tallinna Jahtklubi Tugnacious |
 |
| Raadioside eestlastega |
Panime purjeka ankrusse Pine Cay saare põhjaotsa ning käime kummikaga sõitmas päris madalatel sisevetel. Pikad
madalad liivaribad vaheldusid sügavama veega, nägime hulka kilpkonni meie eest
megakiirelt putket panemas, on ikka müstiliselt kiired tegelased (ei usuks nende
konstruktsiooni vaadates, et nii kiirelt liiguvad).
Õhtuks kilu, heeringas ja must leib, mida Sirle meiega liitudes kaasa
tõi. Keedumuna, sibul, hapukoor ja valge viin ka veel juurde ning on ikka hea küll, lihtsad asjad teevad rõõmu. Tundub nagu vabariigi aastapäeva peaproov.
 |
| Kummipaadituur viib meid veel madalamatesse ja sinisematesse vetesse |
Nurga kujulised lained lohistavad merele -
rip current, Peab olema ettevaatlik!
 |
| Tänu Sirlele toimus laeval vabariigi aastapäeva peaproov |
Hommikul ärkame varakult, et jõuda päevasõiduga esimese väikese Bahama saare juurde ankrusse. Hommik aga venib, kuna päike tõuseb pilve sisse ja vee läbipaistvus on ilma päikeseta olematu (sama on, kui päike on madalal, siis risti vee sisse ei näe). Kuna eelmine päev siia sõites oli neid koralle väga erineva sügavusega, siis pidime ootama päikesekiiri, et turvaliselt riffi vahelt välja navigeerida. Kui lõpuks päike väljas, siis Code D üles ja külgtuules Bahama poole teele.
