BVI ehk Brittish Virgin Islands ja Puerto Rico külmalaine, 09.01-12.01

-

Meeskonna täiendus jõudis kohale, nüüd oleme kuuekesi, põhitiim + leedukad Armandas ja Kevinas. Rannarestos pitsad kerre, enne pimedat ankrukonks üles ja öösõit võis alata. Tuult suurt ei puhunud ning mootor koos toetava kenuga oli öö otsa üleval. 9. jaanuari hommikuvalguses Neitsisaared kenasti näha ja võtame suuna Virgin Gorda saare poole, et ennast Spanish Townis sisse möllida. Ankur sisse, kummikaga maale. Miskipärast need tollimise majad on sinist värvi, seal tuli neli luuki läbi käia, mis kõrvuti ja inimesed samas ruumis, küsimused aga korduvad, kust tulete, kes on pardal jne. Jabur värk, aga jäime rahulikuks, nii nagu ka ametnikud teisel pool, immigratsioon, toll, kassiir ja siis veel port authority, kes tahtis veel iga laeva jala eest saada ühe dollari (ehk kokku 50 USD). Sissemöllimise maks oli näo pealt 10 USD ja siis veel keskkonna jne tasud, kokku 123 USD. Saime kenasti neli luuki läbi käidud ja rahast lahti, laevale tagasi, ja siis sõitsime otsima ilusat ankrukohta lähisaartel. Kauneid saari siin jagub ja ankurdamise kohti on erinevaid, kaljude juures, enamalt saared on asustamata, seega täielik “loodus”, meile väga sobib, vesi selge, vaja lihtsalt konks kuskil liivases kohas (heledam laik vees) sisse lasta. Ankur vees, snorkeldamine, harpuuniga kalapüük, tšill. Jahi all ujub väike ca meetrine hai ja põhjas mõned raid. Kevinas saab saagiks punasekirju meriahvena Strawberry cooperi, millest maitsva äkise teeme. 

Loomulikult aga vaja ka muud teha, sest mageveesüsteemist hakkas vett välja ajama, surve suur, mõtlesime, et mingi termostaat on pekkis, aga päädis sellega, et pumba releed olid vett saanud ja seega mädad, ning pump ei lülitanud surve peale välja, seega ülerõhu ventiilid hakkasid lekkima, hea et miskid voolikud lihtsalt järgi ei andnud (ülerõhu kontroll seega on tehtud). Lõppes see probleem selle tulemusega, et üks WC poti merevee pumba voolik oli vigane, väike auk sees, ja sealt pritsis otse pumba releede peale ja seepärast nad olidki märjad ja mädad (üks klemm murdus lihtsalt ära). Õnneks oli tegu tavalise auto releega, mida meil oli kaks tükki varuks, saime vahetatud ja seega jälle mõned tarkused juures ja vesi olemas. Tehnikasport see puhkus?

Järgmine päev järgmise saare alla, snorkeldamine, erinevaid kalu vees, kilpkonn, krabid, koobastesse ujumine jne. Siin on mõnusalt palju saari, kus saad ankru sisse lasta ja seda veealust elu nautida. Purjekaid on veel, aga ruumi on kõigile ja mingit liiga turistikat tunnet ei tekkinud, vee all oli kõik huvitav. Külastasime kokku nelja saart. Siin võiks oma aega veeta purjekaga rohkemgi, saari ja kenasid rahulikke paiku, kus ankrus olla paistab jätkuvat. Siia tasub teinekord aega panustada, et neid saari avastada ja lihtsalt olla.

Briti Neitsisaarte lipp







Värvimuutev kerakala



Rai koos lestaga


Strawberry cooper


Neljapäeva õhtuks jõudsime kõige suurema saare kõige suurema linna Road Towni sadama ette ankrusse. Kõrval ankrus katamaraan nimega SISU, kelle blogisid oleme varasemalt lugenud, vist juba kuuendat aastat need lõuna-aafriklased kahekesi Leopard 45ga sõitmas, alguses tegid väga sisutihedaid blogisid, mille teadmisi meiegi rakendanud oleme. Olavi ja Jüri käisid neil ka kummikaga külas, viisid Cabo Verde Cha veini Fogo saarelt ning rääkisid veidi purjejuttu. Neil pidi raha olema otsa saanud ja teevad veidi tsarterit nüüd, et oma teekonda jätkata. Blogisid enam väga ei tee, kuna kaameraid ja arvuteid on läinud neil siin mere peal hunnikus pekki…

Huvitav, kuidas elu viib kokku inimestega, keda oled netis mitu aastat varem teadnud…

Road Town

Blogilaev SISU - Leopard 45

Orkaanidest räsitud sadam



Reedel 10. jaanuaril autoga saart avastamas, KIA Sportage päevarendiks tahetakse 100 taala. Sõidame piki rannikut esmalt tuntud Smugglers Cove randa, siin paar baari, veidi inimesi ja mega kaunis rand. Inimesi on vähe ilmselt tänu sellele, et siia toob üpris kehvas seisus kruusaporitee. Meile see muidugi sobib, saame siin laiutada, õlletada, ujuda ja mõnuleda. Siis plaanime teha väikese mägimatka, sõidame Mountains View restorani, kust matkarada algab. Restoran on küll mäe otsas, aga vaade puudub. Teine korrus on veel väljaehitamisel ja tundub, et nii jääbki. Ja matkaraja kohta ütleb restorani peremees, et ka seal midagi näha ei ole, vaated puuduvad, mõni lind ehk. No leedukaid ega Jürit see kirjeldus ei kõneta, jätame selle raja vahele. Ronime hoopis üle aia restorani kõrval olevale lukus väravaga vaateplatvormile, saame lõpuks mäevaate kätte. Ja saame ka aru, miks värav kinni oli, nimelt on platvorm värskelt värvitud, meie nüüd veidi ka. Surfirand, kuhu järgmisena satume kõnetab aga meid kõiki. Naudime uhket lainet ja surfajaid ning tuulega õhus lendavaid soolapritsmeid. Rannaga ühenduses on riimveeline siselaguun, kus näeme ära oma reisi esimesed flamingod. Vaatame veel kõrgelt saare keskosast merevaateid, paistab ka kruiisisadam, mille veerel paistab meie Breeze. Linnas tagasi, väike puhkus jahi peal ja siis sööme Bamboushay Lounges õhtusööki, seekord luksuslikult kõik languste, igale taldrikule jõuab 1,5 kilone lobster. Maitsev on ja kõhud saab punni.
Smugglers Cove rand

Vaade rannast

Mountain View restorani mäevaate korrust alles ehitatakse, tundub et juba pikemat aega

Värske värviga terrass

Kui meie üleval vaadet nautisime, luges Jüri all palmide aastarõngaid
Loodus võtab kõik üle
Algkool trellide taga..

.. ja valvuriga


Reisi esimesed flamingod







Kus on pildilt Breeze? Vastus: Kruiisikate kõrval vasakul kalda ääres

Nature's little secrets






Laupäeval 11. jaanuaril stardime kahe ööpäevaseks sõiduks Dominikaani. Väljatollimine oli taas põnev seiklus, erinevad ametnikud ja mitu inimest pidi tegelema eri teemadega, väljakirjutamise tasu tuli 14,05 USD. Teeme veel ujumispeatuse Briti Neitsisaarte ja USA Neitsisaarte vahel asuva Thatchi saare helesinise veega korallide vahel. Saarte vahelt väljasõidul saame korraliku lainetuse, vastu tuleb ookeanilaine ning tagant lükkab tugev hoovus. Summaks tugev kõigutamine.




Öö ja järgmise päeva purjetame mööda Puerto Rico põhjarannikut. Tuult on vähe, aga lained on põhjapool möllavast tormist parasjagu suured. Ja ilmaprogrnoosides hoiatatud hirmus külm front tabab meid ka, temperatuur langeb 19 kraadini. Oo õudust, kui hea on vahelduseks jahedat õhku hingata. Puerto Ricost möödas, näeme suurt linnuparve merest jahti pidamas, sõidame sealt vetest läbi, ei juhtu midagi. Aga peagi hakkab juhtuma, kärr ja barrakuuda. Kalaga poseerimine vaevalt läbi, kui taas kärr ja uus barrakuuda. Pühapäevane kalapüük on edukas! Kalaga varustatud, jääb veel üks öö sõitu Dominikaanini.

Kevinase kord kookostega jõudu katsuda





Armandas oma esimese barrakuudaga

Popular posts from this blog

START

-
Image
  12. septembril kell 14.10 asub meie purjelaev Breeze puhtal mootori jõul Orjakust teele.  Sihtpunktiks Orjaku, no kohe pärast kõiki teisi palliringile jäävaid peatusi. Pardal Olavi, Jüri, Riina, Karola, Ivar ning saate meeskonnaks Olavi ja Riina isad.  Esimene 15 meremiili kulgetud. Sõru stopp, lehvitame papadele ja viiekesi edasi. Lubatud tuul tuleb mõni tund peale Sõrut, siis juba pärituules purjedes Gotlandi poole edasi. Ööpäevaga 170 meremiili, tippkiirus 12 sõlme. 13. ja reede pärastlõunaks Gotlandi lõunaots paistab. Liiga hästi, et tõsi olla. OK, soojem võiks siiski olla. Aga seda soovi peagi enam ei kuule.
Read more

31.12.24 - 03.01.25 Saint Kitts & Nevis

-
Image
31. detsembril saime kell pool neli Nevise juures poile, ruttu kummikasse, toll peaks olema lahti neljani. Kolmveerand neli maale astudes kaks kohalikku sadamatöötajat valideerisid just kruiisituriste maalt tagasi laeva minemas, nendelt tolli kohta küsides ütlesid nad, et kõigil on “holiday”. Sellegipoolest helistati mitmesse kohta ja paluti oodata, lõpuks öeldi, et toll ja immigratsioon tuleb homme hommikul kell 9:00 (uus aasta hommik). Saarele ei lubatud minna seni, kuni sisse möllitud. Poi maksu pidi ka alles homme saama maksta. Küsisime, kas midagi siin saarel toimub ka, vastati, et kõik huvitav ikka toimub Pühal Kitsel (Saint Kitts), siin ainult ilutulestik ja rannabaarid, kus rahvas muusikat kuulab. No meie laev oligi just nende rannabaaride ees pois, seega saime kogu seda melu näha.
Read more

Rotterdami seiklus

-
Image
Kulgeme neljapäeval Code D-ga mõnusa hooga. Nädal retke on täis ja üle 800 meremiili läbitud. Kerge tuul tagant, kiirus sõltub pigem hoovuse suunast, mis muutub 6 tunnise tsükliga kas kaasa või vastu. Päev on mõnus, sööme vööritekil Hollandi tomatisuppi kanapallide, krevettide ja šampinjonidega. Elu on lill. Päike teeb oma päevakaare ära ja loojub.
Read more

Texel - Holland

-
Image
Teisipäeva õhtul kerkis täiskuu ja kümnest alates alustasime oma öiste kolmetunniste vahetustega. Esimeses vahetuses Karola, kurss Hollandi peale.  Kuigi tõotas tulla rahulik üksluine sõit, siis seda see ei olnud, tekkisid tuulepargid, naftatornid (raadio teel kästi hoida 500 m kaugusele), vastik külglaine, tuli groot alla lasta. Kolmapäeva hommikuks ka vastuhoovus, aga kulgeme rahulikus tempos edasi. Ilm selge ja vaikselt tagant.
Read more

Teekond Roheneemele 10.11-16.11

-
Image
Passaat-tuul on võimas. Ühest suunast ja järjest puhub. Laine ei ole nõus, kogu aeg on midagi teistmoodi, kas hoovuse või muu tundmatu kauge rõhkkonna tõttu.  Seega igal päeval oli vaja leida sobiv “mittekolksuv” purjestus, et öösel saaks rahulikumalt vahtida (vahti pidada). Eri päevadel proovisime erinevaid purjeid, kas suurt allatuule purje Code D, parasaili, või siis tugevama tuulega tavapärast kroot/kenu kombinatsiooni.Sõidu algus oli tuulevaikuses. Juba esimesel päeval sai uus Code D üles pandud, rabiseb, tuult liiga vähe, siis proovisime kenu, ikka tuul ei kandnud, siis sai ka parasaili proovitud aga ikka ei tulnud asjast midagi välja, motoseerisime siis vaikselt tuule suunas. Ja siis ta tuli ning edasi kõik päevad oli suht ühest kandist, vahelduva tugevusega, 14-24 knotsi vahemikus. Mootorid puhkasid.
Read more

Dominica 19.12-22.12

-
Image
Saare varjust välja saades tuligi tuul, ja lained. Sõitsime ca 8-9 knotsiga külgtuules Dominica poole. Meid saatis 4 liikmeline suulapere (vist olid vanad ja noored koos) kogu kahe saare vahelise distantsi. Meie paat hirmutas lendu pisikesi lendkalu, ja nemad siis sööstsid neid taga ajama. Seega trall käis ümber laeva ja lõppes aeg-ajalt ca meetrise veealuse sukeldumisega. Siis jälle veest välja ja uuesti paadi juures ringiratast, oodates seda hirmunud lendkalade lendu paadist eemale. Kestis see teater mitu tundi. Tuul tõusis vahepeal ja enne Dominicat oli juba 30 knotsiste tuulepuhangutega, olime rõõmsad, et saime lõpuks saare varju, laine jäi väiksemaks ja tuul ka tasapisi võttis kaljude taga jõudu maha. 
Read more

Kanaari saared 01.11-10.11

-
Image
Tenerife Kanaari saarte esimene peatus on Tenerifel San Migueli sadamas. Siin on plaanis tankida ja Meelis pardale võtta, vabu sadamakohti siin ega mujal Tenerifel pole. Meie meeskonna täiendus jõuab õnnelikult sadamasse. Valmistusime kütuse võtmiseks, tanklas aga oli ootejärjekord tekkinud, seega tunnike läks reidil ootamise peale. Seejärel kütus paaki, Meelis paati ning sõit jätkus. Meelis tõi Eestist leiba ja kohepealt saia. Sai oli oluline osa, sest tuunikala tahtis saada saia peale saamist ning varem ostetud saiad kippusid kinnises pakis aeg-ajalt juba järgmisel päeval hallitama. Ja leib on lihtsalt puhas nauding siin saialembesel lõunamaal. Natuke sõitu ja siis ankur järgmise sadama Marina del Sur ees oleval las Calletase ankrualal vette. Siin on ankrus päevinäinud jahte, valvemeeskonnaks kajakad peal. Kes snorkeldas värviliste kalade seltsis, kes käis tubakat otsimas, ning peale pimeduse saabumist ankur üles ja plaaniline öösõit El Hierro suunas algas.
Read more

Üle Atlandi 27.11-11.12

-
Image
Valgeks minnes, 27. novembril kell seitse kohaliku järgi (Eestis +3), tõstame ankru ja hakkame Santo Antao alt sõitma Barbadosele. 2000 minekumiili näitab plotter. Neptunilt soovime turvalist reisi. Eks nüüd tulevad taas need päevad, mis sarnased, nagu neegrid kõrbes ;)
Read more

Guadeloupe 22.12-29.12

-
Image
Plaan oli Guadelopes ankurdada esmalt väiksemate asustamata saarte ääres, leidsime selleks sobiva koha Grand Ileti saare läänetipus. 22. detsembril kell neli pärastlõunal ankur sees, oleme siin ainsad, väga kenade saarte vahel. Enne pimedat tegime kiire visiidi ka maale, ainult päris saare tipp on lagedam, muidu kukub tiheda võsaga kalju merre ja liikuda ei saa. Tipus aga oli isegi lõkkeplats. Rannal suured veerevad ümmargused kivid, mille vahel koralle ja teokarpe. Lühike kõnnak, Jan ronis ka palmi otsa kookoste järele, loojutasime päikese ja siis laeva tagasi.
Read more

Roheneeme saared – vahepeatused teel läänesaartele Sao Nicolao ja Santa Luzia saar 20.11-22.11

-
Image
Tuul oli külje pealt ja kuna lubas pigem vaibumise märke, siis täispurjes sõitsime 8-9 knotsiga lääne poole Sao Nicolao suunas, päike loojus ette merre. Öösel tuul ei vaibunud ning kohale Tarrafali ankrualale jõudsime pimedas, tuli veidi aega parajaks teha, et ankrukohta otsida valges. Kui päike vaikselt ennast mägede tagant näitama hakkas, lasime ankru teiste laevade vahel sisse, vastu tuli supilauaga MyFriend, kes näitas pöial püsti, et hea koht ja ankur sai 14 meetri pealt vette. Peale ärkamist käime ujumas, kuna hommik on kuum. Jan ja Meelis ühendavad meeldiva kasulikuga, puhastavad paadipõhja vetikatest, oli juba hakanud rohetama. Siis kummikaga kohaliku beachi peale, kus järgmised Myfriendid meid vastu võtsid ja ujudes kummika ankusse viisid, 5 euri vaevatasuks. Madalas rannavees tervitab meid ka hiiglaslik merekilpkonn.
Read more