Plaan oli Guadelopes ankurdada esmalt väiksemate asustamata saarte ääres, leidsime selleks sobiva koha Grand
Ileti saare läänetipus. 22. detsembril kell neli pärastlõunal ankur sees, oleme
siin ainsad, väga kenade saarte vahel. Enne pimedat tegime kiire visiidi ka
maale, ainult päris saare tipp on lagedam, muidu kukub tiheda võsaga kalju merre
ja liikuda ei saa. Tipus aga oli isegi lõkkeplats. Rannal suured veerevad
ümmargused kivid, mille vahel koralle ja teokarpe. Lühike kõnnak, Jan ronis ka palmi otsa kookoste järele, loojutasime päikese ja siis laeva tagasi.
 |
Grand Ilet & Breeze

|
 |
Fregatilind |
 |
Pelikan troonil |
Jäime Grand
Iletile veel üheks päevaks ja ööks, snorkeldada on siin tore. Ujudes kohtasime
palju värvilisi korallikalu, sh papagoikalad, trompetfishid, lionfishid,
kerakalad, mureenid, mõned langustid jm. Päevast aega veetsime ka Generaatori järjekordse
remondiga, see lihtsalt ei käivitunud. Selgus, et üks juhe, mis starteri külge
läks, oli visuaalselt korras, aga tegelikult oli juhe kontakti küljest lahti.
Näpitsatega uus pigistus ja elekter taas olemas. Jan käis ka harpuuniga jahil ja tõi laule kaks kala. Söime neid praetult riisi ja
kodujuustu-porru-tomati salatiga.
 |
Jan tõi lauale nii kookose.. |
 |
..kui ka kala
|
 |
Lobster
|
Jõululaupäevaks suundusime mõned miilid eemal asuvasse Terre De Bas saare
juurde ankrusse. Taas kena snorkeldamise koht pluss mitmeid pelikane puude
otsas istumas. Ka pesades. Kilpkonnad ujuvad ringi, käivad ujujaid ja jahti
uudistamas. Meie käime kohalikus külas söömas, ainult prantsuskeel ja keegi
väga midagi tõlkida ei soovi, saime ikkagi lõpuks teenindavalt emandalt moka
otsast „fish or octopus“ kätte, rohkem meil midagi valida ei antud.
Valge veini saime ka välja kaubeldud ning ananassiviilud magustoiduks. Kõhud
täis ja meel hea. Küla ise on väga kenasti korras, ikka väga suur vahe on
Dominicaga võrreldes, puhas ja hoovid hooldatud. Poest sai osta mandariine
(tavapärane Éesti jõulupuuvili :). Külavahel puude otsas istuvad iguaanid, puude all söövad rohtu kitsed ja lambad.

 |
Terre de Bas |
 |
Jõulupuu |
Õhtul ehtisime ära oma kuusepuu (banaanikobara), eheteks iguaane ei pannud, küll aga landid, igat värvi ja mitut mõõtu. Lauale sügavkülmast must leib ja verivorstid, grillitud kartulid, seakoot, praekapses, peedi-majoneesi salat, mädarõigas ja pohlamoos. Kõik nagu päris, kõik ongi päris, lihtsalt veidi soojem;) Ja kingid leiame ka kuuse alt ja loeme luuletusi. Ikka olime head lapsed tänavu😊 Õhtu lõpetame Karola küpsetatud jogurti-kohupiima-mustika tordiga. Ehh, hea on. Ja kõhud said täis mis täis, liiga täis 😊
 |
Jõululaual verivorstid ja grillkartulid |
 |
Kingid kuuse all |
 |
Jogurti-kohupiima-mustika kook (sellega on meie Hiiumaa mustikate varu ammendunud) |
Järgmine päev otsustasime jääda veel samasse piirkonda, peale hommikust koos kilpkonnaga
ujumist, sõidame kõrvalsaarele Terre de Hauti-le, kus jääme ankrusse saare
loodenurka. Siin on ankrukohas ka poimaks, 19 eurot ööpäev. See saar on palju rohkem asustatud ja siin on ankrus mitmeid mitmemastilisi purjelaevu. Poi külge kinni, tavapärane
snorkeldamine (väga rikkalikult korallikalu, suur stonefish ka). Ja siis saabuvad külalised, prantsuse sandarmid tulevad uurivad dokumente, on rõõmsameelsed ja soovitavad meile Bologne rummi. Kui oleme ülevaatusega edukalt ühelpool, jalutame
üle mäe linna, teekond 2 km, üks kilomeeter ülesmäge ja teine alla, teel
karjamaadel lambad ja elektripostidel pistrikud. Ka see linn on väga korras,
aga palju rohkem turistikas koht, kruiisikad käivad, hinnad krõbedad. Tegime
mõned õlled + joogid, ühes baaris kuulasime kohalikku bändi, siis veel pizzad
ja jalutame tsikaadide sirina saatel laeva tagasi. Paadisillal ja ka meie jahi
all ujub suuri-suuri kalasid, Jani haarab jahikirg, ta võtab harpuuni ja
kaob vee alla ning tuleb peagi tagasi suure saagiga, ca 1 meetrise Atlantic tarponi. Kala on mega suurte soomustega,
võtame neid endile suveniiriks. Kala ise läheb külma oma korda ootama. Saare
peal tundus, et kõik turistid on prantslased, ilmselt populaarne koht
aastavahetuse veetmiseks sombuse Pariisi asemel.


 |
Meie lähistel ankurdab piirivalvelaev |
 |
Pardale saabuvad sõbralikud prantsuse sandarmid |
 |
Parv kalmaaribeebisid ujumas
|
 |
Terre de Haut |
 |
Õigel daamil ka rannas kontsad all, ka kummiplätudel |
 |
Klaasile rummile anti teelusikas kaasa, et liiga hooga ei jooks - no oli ikka kange ka |
 |
Hiiglaslik kalasoomus |
26. detsembri hommikul suund Gaudeloupe pealinna Pointe a Pitresse, kus
otsustasime üle hulga aja sadamasse minna, saab ehk dušši alla ja miskit
paadijuppe vaadata, eks näis, mis siin jõulude ajal üldse lahti on… Sõidame
paar tundi ning sadamasse jõudes võtame kütust, oli läinud kokku 149 liitrit
Barbadoselt alates. Ja siis sadamasse ankrusse, ehk et ankur sisse keset
sadamat ja siis tagurpidi ahtriga kai külge, eest jäigi ainult meie oma
ankrukett hoidma. Selline meetod siis siin.Veedame Pointe a Pitres paar päeva, toimetame laevas,
veebitame EL levis, kollame ringi sadama lähistel. Linn liiga head muljet ei
jäta, suur ja hoomamatu. Kohalik soovitas kellad ja ehted ära võtta, kui teatud
linnaosadesse lähed. Turvalisem on mereäärne Le Gosieri linnaosa ja sadama
piirkond, aga siin hinnad krõbedad, näiteks 0,5l õlu 10 eurot. Guadeloupel sai renditud
ka auto ja saare läänepoolne paun läbi sõidetud, külastasime KARUKERA
rummitehast, mägisemates osades on taas vihmamets ja džungel, lopsaka metsa
vahel kitsad mägiteed. Jalutame Carbeti kose alla ning käime
loomaaed-seikluspargis, kus näidatakse maailma erinevate piirkondade elukaid ning saab jalutada rippteedel puude latvades. Karola ja Jan käisid ka sadama lähedal asuvas linnas diskol ning osalesid öösel pargis toimunud kohaliku naise viiekümnendal sünnipäeval. Vägev!
Pointe a Pitre on lahkumispaigaks poolele meie hetketiimile. Jan lahkub 28. detsembril ning Elis, Ly ja Meelis 29. detsembril. Jan teeb oma peo Zoo Rock Cafes, kus varrastel tuuakse lauda erinevaid grillroogasid, millest poole laseme kaasa pakkida. Meelise perega istume nende viimasel õhtul ühes sadama kohvikus ja naudime kokteile, kõhud laevas eelmise päeva toitu täis pugitud. Tehtud saab nii tavapärane lahkumiseelne grupipilt kui ka Meelise poolt küpsetatud viimased pannkoogid, on ju pühapäev!
 |
Regatt Pointe a Pitres Bas-Du -Forti sadama lähistel
|
Sadamarestorani jahutussüsteem
 |
Code-D sai endale telltalesid (tuulelindid) |
 |
Jani lõpupidu Zoo Rock Cafes |
 |
Toiduks rohkelt liha grillvarrastel |
 |
Jan kohalikega tantsu keerutamas |
 |
Kukkuvate kookoste eest hoiatav ohumärk, üks hoiatav näide ka teeservas |
 |
Traktori taga otsivad siin vihmausse väikesed hõbehaigrud |
 |
KARUKERA rummitehas |
 |
Lopsaka taimestikuga palistatud metsateed |
 |
Carbeti kosk |
 |
Jan teeb veel enne lehkumist kapteni soengu korda, nüüd tuleb meil uus juuksur leida |
 |
Tiimi pilt 28. detsembri hommikul Pointe a Pitres, Bas-Du-Forti sadama kuuse all
|
 |
Tsau, Elis, Ly ja Meelis!
|
Põhitiim jätkab neljakesi
Guadelope looderanniku suunas, kus enne loojangut saame ankrusse Pointe de
Crops de Gardese all. Vaatleme loojangut koos püstloodis kaldaseinal päikest imetleva
kitseperega.
 |
Sõit ümber Guadeloupe edelatipu Le Phare du Vieux-Forti |
 |
Pointe de Crops de Gardese ankrukohas loojutame päikest koos mäekülje kitseperega |
30. detsembri varahommiku esimeses valguses kell 12.20 (kohalik 6.20) ankur üles
ja suund järgmisele saareriigile Montserratile.