Sõit Cascaist hommikul algas tugevneva tuulega, mis pidi
olema kuni 20 knotsi ja keerama meile sobivaks külgtuuleks päeva jooksul. Reaalsus oli aga see, et tõdesime järjekordselt, et prognoose liiga täpselt uskuma
ei pea, tuul oli suht tihedalt vastu, surus meid tagasi Portugali mandri suunas
ning tugevnes. Öösel oli tuulenäidiku peal ka 35 knontsi näha. Laine kolkis vastu laeva mürraki ja mürraki.
Oleks pidanud kroodi teise rehvi panema, tagantjärgi tarkus, öösel suurte
lainetega rehvima ei hakanud, ja seega sõitsime mitte pingul purjedega otsides
sobivat lainet, sest taas (üllatus üllatus) oli merel laine kahest suunast, üks
külje pealt ja teine vastu…
Ja siis, kui tuli see vastulaine, siis sai seda rammitud nii, et üle laeva lendas ja voolas vett, ning hommikul sai laeva pealt peoga soola ära pühitud (täitsa korralik
valge pulber oli igal pool). Ja selgus, et kahe kajuti laeluuk lekib. Vihm sealt sisse ei ole sadanud, aga laeva ja laeakent mööda voolav vesi jõuab ka kajutisse.
Hommikuks tuul rauges ja sai vähe rahulikumalt edasi sõidetud, arvutasime välja
ka kohalejõudmise soovi (et olla enne pimedat Porto Santo sadamas), seega
mingil hetkel tuli toetuseks panna ka mootor tööle. Põnev on arvutada kaks päeva ette, mis ajal vaja kohale jõuda ja selle järgi
siis timmida laeva kiirust 6,0 knotsi pealt 6,4 knotsi peale, kokku annab paar
tundi võitu…
Lant lohises Cascaist saadik vees ja juba sõidu esimesel õhtul õnnistas meid Neptun ja saime oma reisi esimese kala - kuldmakrelli ehki Mahi-Mahi (selline värviline tegelane) -
tuli otsa nii, et ei saanud arugi. Rõõmu oli palju - fileerisime, praadisime, kiitsime - hea
maitsev kala. Ka kondid said puhtaks nokitud lihajäänustest, sellest valmis väike äkise
kogus - nämma Cheviche.



Rohkem kala ei saanud, ühest landist jäime ilma (ei tea, kes ära napsas), ilm
muutus heaks, lained ümaraks ja madalaks, vesi sinisemaks veel.
Delfiine oli selle 3,5 päeva jooksul vähe, paar korda käisid,
ülejäänud aja tühi meri, laevu ka praktiliselt sellel kursil polnud, seega
avamere tunne täielik. Ja päike nagu ikka nii tõusis kui loojus.



 |
Täht meie teed juhtimas |
Porto Santosele jõudsime paar tundi enne päiksesloojangut. Orjakust Porto Santoni oleme läbinud 2515 meremiili. Cascaisist siia on 505 nm ja sõitsime seda ca 80 tundi (kolm ja pool ööpäeva), senine pikim järjestikune merelolek.
 |
Porto Santo läheneb
|
Enne sadamat tegime oma esimene ujumaskäigu laevast, sai vette hüpatud ja 23 kraadist vett nauditud Porto Santo kaljude ääres ja siis sadamasse sissesõit.
Kais teadsime, et ruumi pole (tiimi täiendus Heli ja Mart juba informeerisid meid sadamast). Pressisime ankrus olevate laevade ja muuli vahele ennast ka ankrusse. Jäime siis vaatlema, kuidas meie laev käitub, versus teised laevad, pole olnud
sellises tihedas grupis varem. Katamaraan pendeldas vähe teistmoodi kui ühekerelised, aga ei
midagi hullu, ilma lubas vaikset ja ankrualarm öösel andis lihtsalt märku
sellest, et tuult polnud ja laev uitas omasoodu ringi kuniks tuuleõhk ta
õigesse kohta tagasi paigutas.
Ankruöö hind 6.90 eurot.
Sadamast lehvitasid meile uued liitujad Heli ja Mart, kes rõõmsate nägudega kummipaadiga kohale sai toimetatud. Õhtul tähitasime taaskord Heli möödunud sünnipäeva ja samuti ka tulevat Mardi sünnipäeva. Ikka Karola koogiga.
 |
Heli ja Mart tulevad pardale |
 |
Porto Santo sadam ja ankrukoht |
 |
Sadama kunst: maalitud laevalipud
Porto Santo päevaks rendime kaks autot ja teeme saarele tiiru peale. See on päikesepaisteline kuiv saar, erinevate lahedate kaljude ja kivimoodustistega, kuivalembeliste taimedega ja liivarandadega, kus ka ujumas käisime. Saar üllatas meid positiivselt, kogu saar oli täis ägedaid vaateid. |

 |
Roland (leia pildilt!) kaljusid vallutamas |
 |
Mahajäetud talukoht kividest tühjaks korjatud väikeste põllulappidega |

 |
Traditsioonilised söödavad - ülal Sangria ja all kala banaaniga |
Esmaspäeva 21. oktoobri hommikul seilame Madeira poole edasi. Meri on mõnus, suurte sujuvate lainetega ja taganttuulega. Sobiv ilm meie sini-must-valge parasaili jaoks. Tõmbame selle esmakordselt oma pika reisi jooksul üles. Sahmerdamist jagub, aga puri on seda väärt!
Esmakordselt reisi jooksul näeme ka vaala. Purskab paar korda vett ja sukeldub uhke kaarega ning jätab pinnale suure õlilaigu.
Madeira kaljud paistavad kaugelt, enne päikeseloojangut saame silda Quinta do Lorde sadamasse.
 |
Riina sünnipäeva küünla puhumine sünnipäeva esimestel minutitel veel Porto Santos |
 |
Viimased hetked Porto Santol - Riina sünnipäeva hommik Karola ja sadama karuga
|

 |
Parasailiga Madeirale |
 |
Madeira kumab |
 |
Quinta do Lorde - meie kodusadam terveks nädalaks |