Posts

Jamaika 30.01-04.02

Image
Otsustame päeva esimeses pooles startida, et järgmise päeva õhtuks Kingstoni kohale jõuda. Alguses veel Kuuba varjus vaikne tuul, edasi siis tõusvas tempos natuke üle 20 knotsi. Lained samuti aina suuremaks ja hakkavad rohkem kõigutama, õnneks on tuul külje pealt ja miskit rammimist ei ole. Öösel mõned üksikud laevad ja paistma hakkab ka Jamaika, tuledes, asustatud, mitte nagu Kuuba pime rannik. Jõuame kenasti lõuna paiku Port Royali, mis on Kingstoni ees tolliprotseduuride tegemise koht, ankur sisse. Raadiole keegi ei vasta, mingi aja pärast keegi lehvitab kaldal, sõidame kummikaga kohale. Saame selle tollimehe käest hunnik dokumente vormistamiseks ja ta ajab meid paati tagasi, sest kõigepealt tuleb ikkagi TerviseKontrolli (Garantiini) ametnikud laeva lasta. Tulevad, laevas nad miskit erilist ei uuri, küsivad kas tervis korras jne ning vajalikud paberid ongi olemas. Siis kaldale tollivormistust lõpuni viima. See ka tehtud. Raha ei küsitud. Immigratsiooni kohta öeldi, et minge edasi Ro...

Nõukahõnguline imedemaa Kuuba 26.01-29.01

Image
 Tuul tugevneb korra öösel ca 30 knotsini, aga suund soodne, ning hommikul oleme juba Kuuba nurga taga, lained vaibuvad ja lõpuks rahuneb ka tuul. Kuna olime tulnud heas tempos, loodame enne pimedat Santiagosse jõuda, kus on esimene võimalik koht end Kuubale sisse möllida. Öösel saime meeldetuletusi, et viibime rahutus kandis. Kui Kuuba ja Haiti vahelt läbi sõitsime maandus Haiti poolt laeva ette mingi roheline lendav objekt. Kui Kuuba lõunarannikul USA Guantanamo mereväebaasist möödusime, oli lendavaid objekte juba palju. Ameerika valvab oma territooriumit siin hoolsalt. Guantanamo kõrval tiirles meil jahi ümber öösel mitmeid (üle kuue sai kiirelt kokku lugedes) droone. Ning pagan,   meri on siin sodi täis: pakendid, pudelid, riided, mänguasjad.., ilmselt siin läheb kohalikel suht palju merre… Meil kalaõng lohiseb taga, aga peale kahe kilekoti pole miskit kätte saanud. Jõuame juba päeval Santiago de Cuba Marlini sadamasse. Sadamast saame info, et kohti on, tulge! Sissesõit k...

Bahama (Inagua saared) 22.01-25.01

Image
Tuul oli hea, 8-9 knotsi mitmed tunnid sõitu, seega liikusime kiirelt. Sellegipoolest oli hiline start meilt palju aega vähemaks võtnud, ning kartsime, et peame lähima Bahama saare Little Inagua all ankurdama hakkama pimedas. Saime siiski viimases valguses, ca veerand tundi enne täielikku pimedust konksu sisse. Ankru panekuks siin liiga palju kohti pole, põhi kukub paarikümne meetri pealt kilomeetri peale püstloodis;) Little Inagua on inimasustuseta kaitsealune saar (küll pidid siin metsistunud eeslid elama). Meil on plaanis siin snorkeldada, kummikaga korallide ümber tiirutada ja rannaliival jalutada. Õhtuses lambivalguses ujub jahi ümber massiliselt kõrvetavaid meduuse Sea wasp’e, ei teagi, kas ikka saab hommikul vette minna. Lootust annab veebist loetud info, et pidid olema öised liikujad (kus nad siis päeval on?). 

Turks & Caicose helesinised veed, 19.01-22.01

Image
Enne Caicosele jõudmist uurime sobivaid sissekirjutamise kohti, tundub, et parim on teisel pool saart, seega veel pool päeva otsa, et ümber saare sõita. Tuju tõstavad rannikuvees mitmes kohas ringi ujuvad delfiinid. Kokku võttis Dominikaanist siiasõit 50+ tundi. Sissesõit helesinisesse vette (esimene korallidest ümber piiratud saar meie reisil) on uus kogemus, sissesõidul vastuhoovust 2,2 knotsi, ja kaigaste märgistus on segane, ristirästi paistavad mustad poid, alles kõrval olles näeb, et neil on rohelised või punased kleepsud peale kleebitud. Ja sirgelt ei lähe väravad seetõttu, et need kulgevad korallilaikude vahel sinkavonka. Saame hakkama ja otsad sadamakaisse kinni. 

Kontrastide maa Dominikaan, 13.01 – 17.01

Image
Oleme juba merel teinud ettevalmistusi Dominikaani sisse möllimiseks, põhiline suhtluskanal WhatsApp. Cap Cana Marina sadam on meie tulekust seega teadlik ja kõik tollitöötajad on lubatud meie saabumiseks lennujaamast kohale orgunnida. 13. jaanuari hommikul sõidame sadama kitsast ja madalast kanalist sisse, kohati on sügavus vaid veidi üle 2m, siis avaneb avar sadamabassein, kus põhiliselt kalapüügikaatrid (need luksversioonid, hunnik ritvu ja mitmed korrused). Meid pargitakse külgepidi ühe kai äärde, ruumipuudust pole, peale meie on siin sadamas ainult kolm purjekat, neist üks katamaraan. Kolm sadamatüüpi aitavad otsad kinni panna. Ja siis saabusid kõikvõimalikud ametnikud, kokku kogunes laua äärde neid seitse. Kõik hakkasid pabereid täitma, ei saanudki lõpuni aru, kes nad kõik olid, kohalik Navy esindaja oli laigulises vormis, siis mingi putukate ekspert (küsis, millal viimati laevas putukatõrjet tehtud on, vastasin, et tuleme Eestist, kus praegu on miinuskraadid, natuke elevust laua...

BVI ehk Brittish Virgin Islands ja Puerto Rico külmalaine, 09.01-12.01

Image
Meeskonna täiendus jõudis kohale, nüüd oleme kuuekesi, põhitiim + leedukad Armandas ja Kevinas. Rannarestos pitsad kerre, enne pimedat ankrukonks üles ja öösõit võis alata. Tuult suurt ei puhunud ning mootor koos toetava kenuga oli öö otsa üleval. 9. jaanuari hommikuvalguses Neitsisaared kenasti näha ja võtame suuna Virgin Gorda saare poole, et ennast Spanish Townis sisse möllida. Ankur sisse, kummikaga maale. Miskipärast need tollimise majad on sinist värvi, seal tuli neli luuki läbi käia, mis kõrvuti ja inimesed samas ruumis, küsimused aga korduvad, kust tulete, kes on pardal jne. Jabur värk, aga jäime rahulikuks, nii nagu ka ametnikud teisel pool, immigratsioon, toll, kassiir ja siis veel port authority, kes tahtis veel iga laeva jala eest saada ühe dollari (ehk kokku 50 USD). Sissemöllimise maks oli näo pealt 10 USD ja siis veel keskkonna jne tasud, kokku 123 USD. Saime kenasti neli luuki läbi käidud ja rahast lahti, laevale tagasi, ja siis sõitsime otsima ilusat ankrukohta lähisaa...

Saint Martin/Sint Maarten 03.01-07.01

Image
 Järgmine sihtkoht, pooleks jaotatud saar, Prantsuse poolel Saint Martinis maksab Euro ja on Euroopa netihinnad. Hollandi poolel Sint Maartenis aga dollar ja andmeside on kirves.  Sõitsime 3. jaanuari hommikul varakult välja, alguses mootoritega, siis suurema osa päevast purjedega, aeg-ajalt mootritega tuulevaikusehetki kompenseerides. Tuul tembutab, 5 ja 25 sõlme vahel. Suht sõidu alguses, Sint Estatiuse saarest möödudes, maandub Breeze'ile suula Sula, kes istub meil üle poole sõidust vööris ja teeb titaanikut. Ka teisi suulasid lendab ja maandub pardale, aga Sula ei lase end neist häirida, ega meist ka. 

31.12.24 - 03.01.25 Saint Kitts & Nevis

Image
31. detsembril saime kell pool neli Nevise juures poile, ruttu kummikasse, toll peaks olema lahti neljani. Kolmveerand neli maale astudes kaks kohalikku sadamatöötajat valideerisid just kruiisituriste maalt tagasi laeva minemas, nendelt tolli kohta küsides ütlesid nad, et kõigil on “holiday”. Sellegipoolest helistati mitmesse kohta ja paluti oodata, lõpuks öeldi, et toll ja immigratsioon tuleb homme hommikul kell 9:00 (uus aasta hommik). Saarele ei lubatud minna seni, kuni sisse möllitud. Poi maksu pidi ka alles homme saama maksta. Küsisime, kas midagi siin saarel toimub ka, vastati, et kõik huvitav ikka toimub Pühal Kitsel (Saint Kitts), siin ainult ilutulestik ja rannabaarid, kus rahvas muusikat kuulab. No meie laev oligi just nende rannabaaride ees pois, seega saime kogu seda melu näha.

Vulkaanisaar Montserrat 30.12 - 31.12

Image
30. jaanuari varahommikul asusime teele Montserrati poole. Eesmärk oli öö Montserrati saare ääres ankrus veeta, et öösõitu vältida. Saarele minna ega riiki sisse kirjutada seekord ei plaaninud. Veidi teel oldud, leidsime pardalt ühe kaasreisija, keda varem märganud ei olnud. Üks geko on meile end sisse seadnud, rõõmuks kõigile, abiks sääskede ja kärbestega võitlusel. Ei tea, kas tuli Guadeloupelt või juba varem, aga otste alt ta välja puges ja siis pingi vahele uuesti peitu.

Guadeloupe 22.12-29.12

Image
Plaan oli Guadelopes ankurdada esmalt väiksemate asustamata saarte ääres, leidsime selleks sobiva koha Grand Ileti saare läänetipus. 22. detsembril kell neli pärastlõunal ankur sees, oleme siin ainsad, väga kenade saarte vahel. Enne pimedat tegime kiire visiidi ka maale, ainult päris saare tipp on lagedam, muidu kukub tiheda võsaga kalju merre ja liikuda ei saa. Tipus aga oli isegi lõkkeplats. Rannal suured veerevad ümmargused kivid, mille vahel koralle ja teokarpe. Lühike kõnnak, Jan ronis ka palmi otsa kookoste järele, loojutasime päikese ja siis laeva tagasi.

Dominica 19.12-22.12

Image
Saare varjust välja saades tuligi tuul, ja lained. Sõitsime ca 8-9 knotsiga külgtuules Dominica poole. Meid saatis 4 liikmeline suulapere (vist olid vanad ja noored koos) kogu kahe saare vahelise distantsi. Meie paat hirmutas lendu pisikesi lendkalu, ja nemad siis sööstsid neid taga ajama. Seega trall käis ümber laeva ja lõppes aeg-ajalt ca meetrise veealuse sukeldumisega. Siis jälle veest välja ja uuesti paadi juures ringiratast, oodates seda hirmunud lendkalade lendu paadist eemale. Kestis see teater mitu tundi. Tuul tõusis vahepeal ja enne Dominicat oli juba 30 knotsiste tuulepuhangutega, olime rõõmsad, et saime lõpuks saare varju, laine jäi väiksemaks ja tuul ka tasapisi võttis kaljude taga jõudu maha. 

Martinique 15.12-18.12

Image
Tuul on soodne, liigume hästi. Generaator aga keeldub koostööd tegemast (kuumeneb üle), seega sõidame säästurežiimil, isegi roolimisega tegeleme aeg-ajalt ise;), autopiloot saab puhata. Söök valmib gaasi peal (see on tuntavalt aeglasem lahendus induktsiooniga võrreldes). Pühapäeva 15. detsembri hommikuks oleme Martiniquel Le Marini sadamas, mis on muljetavaldav sadamaala, sadades purjekaid ankrus, poide küljes, sadam paksult täis laevu, katamaraane eriti palju. Siin ka kummuli jahte ning osadel paistavad veest veel ainult mastid. Otsime endale ankurkohta, lõpuks leiame kuskil teiste vahel sobiva augu.