Breeze

Sõit Cascaist hommikul algas tugevneva tuulega, mis pidi olema kuni 20 knotsi ja keerama meile sobivaks külgtuuleks päeva jooksul. Reaalsus oli aga see, et tõdesime järjekordselt, et prognoose liiga täpselt uskuma ei pea, tuul oli suht tihedalt vastu, surus meid tagasi Portugali mandri suunas ning tugevnes. Öösel oli tuulenäidiku peal ka 35 knontsi näha. Laine kolkis vastu laeva mürraki ja mürraki. Oleks pidanud kroodi teise rehvi panema, tagantjärgi tarkus, öösel suurte lainetega rehvima ei hakanud, ja seega sõitsime mitte pingul purjedega otsides sobivat lainet, sest taas (üllatus üllatus) oli merel laine kahest suunast, üks külje pealt ja teine vastu… Ja siis, kui tuli see vastulaine, siis sai seda rammitud nii, et üle laeva lendas ja voolas vett, ning hommikul sai laeva pealt peoga soola ära pühitud (täitsa korralik valge pulber oli igal pool). Ja selgus, et kahe kajuti laeluuk lekib. Vihm sealt sisse ei ole sadanud, aga laeva ja laeakent mööda voolav vesi jõuab ka kajutisse. Ho...

Neljapäeva 10. oktoobri varahommikul sõidame Muxia sadamast välja usus, et merel möllanud Kirki megalained on selleks ajaks veidi tasandunud. Aga hakkas lainetama küll. Lootus oli, et kui saame kaldast eemale, siis läheb laine laugemaks ja paremaks. Siiski kestis see kuni Finisterreni, nii nagu sadama mees ütles, et peale seda läheb paremaks. Ehk ca 4 tundi korralikku loksumist, nendest üle kahe pilkases pimeduses. Kirki laine läänest, eelmise päeva tuule laine põhjast, vastuhoovus lõunast, värske tuule virvendus veel kuskilt… Pimedas ei saanud aru, kust mis laine tuleb. Valgeks minnes endiselt ei saanud aru;) Pimedas sõit oli kalapüügialal elamus, prože näitas ette valgusvihku, et vältida mingeid “kalalõkse”, samas kajakad ja suulad tulid just sinna valgusvihku kalu noolima, seega jäi üle arvata, kas see valge “poi” ees on kanister või ikkagi lendab mingi hetk õhku ära. Samuti mingi hetk laeva kõrval toimus mingi tegevus, taskulambiga oli näha uimeid, seega kas delfiin või Orca? ...

  Reedel 4. oktoobri hommikul sõidame Muxia sadamasse sisse. Harbour master juhatab meid silda. Üks õõ sadamas maksab 63 eurot. Üllatuseks saabub laeva tolliametnik, täidab pool tundi meil ahtri laua taga dokumente, tuppa siiski sisse ei tule. Eestlasi tollitakse ka Euroopa Liidus. Sadamapoiss toob oma ATV-ga 200L kaupa diislit kai peale, seega paagid saame kohe uuesti täis. Sõiduks aga niipea ei lähe. Ilmaprognoos midagi head ei luba ja otsustame siin S ja W suuna tuultele suht kaitstud sadamas oodata Euroopasse saabuvat troopilist orkaani Kirk. See peaks jõudma T vastu K öösel kohale ja tsükloni kese peaks meie kandist suht üle minema, seega pöidlad taas pihku, otsad paika ja vendrid vahele ;)

Teisipäeva hommikul kell 9.12 sõidame Guersneyst välja. On kõrgvee aeg ja hoovus tagant. Asume Biskaia poole teele. Tuul mõõdukas ja lubas saare nuka tagant väljudes ka purjed üles tõmmata, laine oli esimest korda selline suur ookeani laine. Sõit lääne poole, tuule suund aga suht napikalt vastu, katamaraani jaoks 50 kraadi oleks hea, aga kippus meid vastu Prantsusmaad suruma, seega et tuulenurka vähendada ja ühe jutiga Bresti poole saada, panime ühe mootori appi, saime nurga sobivaks (ca 45 kraadi). Õhtuks oli selge, et Bresti me ei lähe, vaid paneme otse üle Biskaia.  Lubab vaikset tuult ja soodsas suunas, väga siin ilma valida ei anta, vaja saada reedeks üle, siis läheb jälle (vastu)tuuleks.  Seega saigi sõidetud üle kolme ööpäeva järjest, ilm suht vaikne, mootorid abistasid purjeid.  Neljapäeval kell kaks päeval saab meil kolm nädalat sõidetud, läbitud on 1570 meremiili. Kaks uskumatut fakti selle aja kohta -  ujumas pole me kordagi käinud (tunne on, et päras...

Laupäeva hommikul sõidame Cherbourgist välja rahuliku merega, päike paistab, suulad lendavad. Sujuvat minekut taganthoovuses jagub ligi 3 tunniks, kuni jõuame La Hague maaninani, kus võtame suuna rohkem lõunasse. Poolsaare tipul kohtuvad kahe suuna hoovused, lisaks ka eelmise tuulise päeva vanad lained. Need tulevad kolmandast suunast.  Ja seal see “pesumasin” hakkas, vesi kees, lained tulid igast suunast, täielik sürr mullivannis sõitmine ja rappumine, suvaline kõikumine, kõrged erisuuna lained, sügavate laineaukudega. Laev laperdab imelikult, päris huvitav ja veidi hirmutav kogemus. Hoogu sai maha võetud ja kannatatud. Õnneks kestab kõik lühikest aega, poole tunniga saame hoovuste ristumise kohast välja. Meri rahuneb ning seilame Kanalisaarte poole edasi.