Breeze

Tuul oli hea, 8-9 knotsi mitmed tunnid sõitu, seega liikusime kiirelt. Sellegipoolest oli hiline start meilt palju aega vähemaks võtnud, ning kartsime, et peame lähima Bahama saare Little Inagua all ankurdama hakkama pimedas. Saime siiski viimases valguses, ca veerand tundi enne täielikku pimedust konksu sisse. Ankru panekuks siin liiga palju kohti pole, põhi kukub paarikümne meetri pealt kilomeetri peale püstloodis;) Little Inagua on inimasustuseta kaitsealune saar (küll pidid siin metsistunud eeslid elama). Meil on plaanis siin snorkeldada, kummikaga korallide ümber tiirutada ja rannaliival jalutada. Õhtuses lambivalguses ujub jahi ümber massiliselt kõrvetavaid meduuse Sea wasp’e, ei teagi, kas ikka saab hommikul vette minna. Lootust annab veebist loetud info, et pidid olema öised liikujad (kus nad siis päeval on?). 

Enne Caicosele jõudmist uurime sobivaid sissekirjutamise kohti, tundub, et parim on teisel pool saart, seega veel pool päeva otsa, et ümber saare sõita. Tuju tõstavad rannikuvees mitmes kohas ringi ujuvad delfiinid. Kokku võttis Dominikaanist siiasõit 50+ tundi. Sissesõit helesinisesse vette (esimene korallidest ümber piiratud saar meie reisil) on uus kogemus, sissesõidul vastuhoovust 2,2 knotsi, ja kaigaste märgistus on segane, ristirästi paistavad mustad poid, alles kõrval olles näeb, et neil on rohelised või punased kleepsud peale kleebitud. Ja sirgelt ei lähe väravad seetõttu, et need kulgevad korallilaikude vahel sinkavonka. Saame hakkama ja otsad sadamakaisse kinni. 

Oleme juba merel teinud ettevalmistusi Dominikaani sisse möllimiseks, põhiline suhtluskanal WhatsApp. Cap Cana Marina sadam on meie tulekust seega teadlik ja kõik tollitöötajad on lubatud meie saabumiseks lennujaamast kohale orgunnida. 13. jaanuari hommikul sõidame sadama kitsast ja madalast kanalist sisse, kohati on sügavus vaid veidi üle 2m, siis avaneb avar sadamabassein, kus põhiliselt kalapüügikaatrid (need luksversioonid, hunnik ritvu ja mitmed korrused). Meid pargitakse külgepidi ühe kai äärde, ruumipuudust pole, peale meie on siin sadamas ainult kolm purjekat, neist üks katamaraan. Kolm sadamatüüpi aitavad otsad kinni panna. Ja siis saabusid kõikvõimalikud ametnikud, kokku kogunes laua äärde neid seitse. Kõik hakkasid pabereid täitma, ei saanudki lõpuni aru, kes nad kõik olid, kohalik Navy esindaja oli laigulises vormis, siis mingi putukate ekspert (küsis, millal viimati laevas putukatõrjet tehtud on, vastasin, et tuleme Eestist, kus praegu on miinuskraadid, natuke elevust laua...